Terhi Pääskylä-Malmström: soomlane ostis eestlase jõukamaks. Andke andeks, et vahel märatses ka
1993. aasta märtsis kirjutas soome naisteajakiri Kotiliesi meie uuest põnevast naaberlinnast Tallinnast ja selle odavatest ostuvõimalustest. Selles üldjoontes positiivses loos jäi minu kui varateismelise silm pidama kirjeldusel eesti kaupmehest, kes olla asetanud oma vähesed müügiartiklid tänavasillutisele puhta pitslina peale. Kohalikud olla jäänud kauneid asju imetlema, siis aga saabunud soome vodkaturist, löönud vaikelu oma kinganinaga laiali ja käratanud: „Meil Soomes müüakse selliseid asju R-kioskis!”
Mäletan, kuidas värisesin üle keha ja silm kiskus märjaks. Mul oli häbi oma kaasmaalase pärast. Mul oli häbi olla soomlane.
Viisteist aastat hiljem, kui olin juba aastaid Eestiga tegutsenud, sattusin suvilas juhtumisi sellesama ajakirja peale. Nähes kaanel ilutsevat pealkirja, mäletasin kohe seda kohutavat kirjeldust, ja kontrollisin, ega mu mälu mind petnud. Aastatetagune häbitunne valdas mind jälle.
Nihkes riigipilt toidab eelarvamusi