Terje Trei: Põllumajandustoetused on Euroopa solidaarsuse proovikivi
Eestis kogunes allkirju 25 000, samasse suurusjärku jäi toetust väljendanute arv ka kahes naaberriigis. Andsin oma allkirja minagi. Kuid kripeldama jäi, kas sellest ikka piisab.
Ühine põllumajanduspoliitika on olnud üle 40 aasta Euroopa Liidu olulisim ühine poliitikavaldkond. Mullu kulus selle meetmetele 57 miljardit eurot. Liidu aastaeelarvest moodustasid põllumajandustoetused 30 ja maaelu toetused 11 protsenti. Viimastel aastatel on põllumajanduse osakaal siiski vähenenud: 1985. aastal kulus põllumajandusele tervelt 70 protsenti liidu eelarvest.
Euroopa Parlamendi värske otsus lubab 2004. aastal liitunud liikmesriikidel küll maksta riigieelarvest 2013. aastal põllumajanduse otsetoetustele lisa. See, mille arvelt täiendava toetamise raha iga riigi eelarvesse tulema peaks, europarlamenti aga loomulikult ei huvita.
Suurte saajate toetused
Kindlasti oleks üks võimalus edasiseks kiiremaks ühtlustumiseks praegustele suurtele toetusesaajatele makstavate summade vähendamine. Niisugune suhtumine annaks pealegi Euroopa Liidule tublisti kokkuhoidu majanduslikult keerukal ajal. Võib aga ette kujutada, et üksnes selliste ettepanekute arutamisega kaasneksid protestiaktsioonid, mille käigus Lõuna-Euroopa kiirteedele valataks piima ja lastaks lahti sigu.
2012. aasta suvel näib, et EL-i peamine energia kulub finantskriisis pankade päästmisele ning alustalad, millel Euroopa ühtsus püsib – ühisturg, konkurents ja võrdsed võimalused kõigile –, on tagaplaanile jäänud. Ometi võiks just põllumajanduse toetamise põhimõtted olla ühtsuse üks proovikivi.
Terje Trei, riigikogu maaelukomisjoni liige
