Tervise Arengu Instituut: me pole magusamaksu poolt ega vastu
Magusate jookide lisamaksustamine vajab veel analüüsi nii tervise kui majanduslikust seisukohast.
Rahvusvaheline tõenduspõhisuse ülevaade kinnitab, et maksustamise meede omab mõju vaid koos teiste suhkrutarvitamise vähendamisele suunatud meetmetega, sh lastele suunatud toiduturunduse reguleerimine, teatud tootegruppides sihipärane suhkrusisalduse vähendamine, tavalise joogivee populariseerimine ning inimeste teadlikkuse tõstmine tasakaalustatud toitumisest ja toidupakenditel oleva märgistuse lugemise oskuse tõstmine.
Samuti võiks vaagida maksust tuleneva majandusliku kasu suunamist näiteks köögiviljade subsideerimisele.
Mõju avaldub kogumis teiste meetmetega
Kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamise mõju tervisele avaldub suhkru tarbimise vähenemise kaudu, kogumis teiste meetmetega.
Loomulikult ei ole võimalik maksustamise meetme mõju tervisenäitajate parandamiseks hinnata eraldiseisvana teistest meetmetest, sest ülekaalulisuse põhjused rahvastikus on kompleksne probleem.
Selleks, et maksu seadmine oleks tervisele kasu toov, on vajalik määrata toodetes suhkrusisalduse piirmäärad, mis stimuleeriks tootjaid vähendama suhkrusisaldust oma toodetes ning tasapisi harjuks ka tarbija maitsemeel vähem magusate toodetega (analoogselt soola vähendamisele toodetes).
Suhkruasendajate laialdasem kasutuselevõtt ei ole seejuures lahendus, sest eesmärk on siiski tarbija maitsemeele kujundamine ja vähem magusate toodete müügi osakaalu suurendamine. Otse tarbijale suunatud hinnatõusu mõju tervisekäitumisele vajaks Eesti oludes ilmselgelt lisaanalüüsi.
Maksustamise meede ei ole üks esimestest toitumisalastest meetmetest, mida peaks ülekaalulisuse ohjeldamiseks esimeses järjekorras rakendama.
