Veerandile uroloogi poole pöördunud meestest teeb muret eesnäärmepõletik ehk prostatiit. Enamik neist on tundnud aastaid ebamugavustunnet ning valu pärasoole ja põie piirkonnas ning vajadust sageli urineerida.

Sageli väsitakse lootusetuna tunduvate haigusjuhtude ravimisest ning haiged pendeldavad ekstrasensside ja tohtrite vahel. Nad raiskavad suuri summasid antibiootikumidele, mis kergendust ei too.

Lisaks hävitavad antibiootikumid vajalikke mikroobe, normaalse mikrofloora taastumine võib võtta kuni pool aastat.

Enne eesnäärme põletiku diagnoosimist tuleb määrata haigustekitaja liik uriinis või eesnäärme sekreedis ja ravimitundlikkus. Alles siis, kui haigustekitaja on isoleeritud, on mõtet alustada antibiootikumide kuuriga, ravi peab kestma vähemalt üks-kaks kuud. Lühiaegse ravi korral ägeneb põletik kiiresti. ägenemisel on soovitav loobuda alkoholist, teravamaitselistest ning marineeritud toitudest ja kohvist.

60 protsendil prostatiidi kaebustega haigetest ei õnnestu haigustekitajat ka korduvatel uuringutel eesnäärme sekreedist isoleerida, kuigi põletiku kliiniline pilt on olemas. Mittebakteriaalse eesnäärmepõletiku põhjus pole selge. Oletatakse viiruslikku, keemilist või vastupanuvõime langusest tingitud põhjust. Valu on tunda vaagna ja pärasoole piirkonnas, esinevad urineerimisvaevused ja üldine ebamugavustunne. Haigus võib ägeneda, kui külmetatakse või on kasvanud füüsiline koormus. Enamasti ei ole antibiootikumid sel juhul kasuks, aitavad valu- ja põletikuvastaseid ravimid ja soojad istevannid. Mittebakteriaalne põletik ei nakata seksuaalpartnerit ega põhjusta eesnäärmevähki või viljatust.

Kolmandikul juhtudest ei õnnestu uuringutega leida mingeid eesnäärmepõletiku nähtusi, kuigi vaevused võivad olla vägagi tugevad. Tavaliselt on sellega hädas noored või keskealised mehed, kes on talunud pika aja jooksul valusid vaagna piirkonnas ning urineerimisvaevusi. Enamikul on tugev stress, kohanemisraskused kiire elutempoga ning hingeline tasakaalutus.

Valutava eesnäärme ainsaks kõrvalekaldeks võivad olla spasmid põiekaelas ja eesnääret läbivas kusekanalis. Ravimine antibiootikumidega ei anna siin tulemust. Need haiged vajavad tundidepikkusi selgitusi stressi olemusest ja sageli ka psühholoogi konsultatsioone.