NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
15.05.2012 07:55
Artikli illustratsioon näitab, millest jutt tegelikult käib - rahast, kadedusest ja ahnusest.

Surnud ei ole mitte Autor vaid Autoriteet. Niipea, kui ma loon kellegi autoriteetse mõju all, olen ma vähem ise. Keskajal oli autoriteediks Jumal. Tänapäeval tuleb ta muidugi tappa, et oma "sõltumatu subjekti" staatusega veeringuid ausalt välja teenida. Originaalsuse garandiks on seninägematu koledu ja disharmoonias. Kultuuritarbija (see, kes ei oska vahet teha Mozartil ja kaalikapüreel) peab mõistma, et "Jumal sellist jälkust ei tee, seda suudab vaid inimene". See ongi ilmselt autorluse peamine mõte.
15.05.2012 10:23
Artikli autorile (kui mul ikka on õigus seda sõna kasutada) võib kaasa tunda -- suutmatus mõelda muul viisil kui varasemate autorite(?) tsitaate poolmehaaniliselt yksteise otsa surudes on kahetsusväärne. Kui mitte koguni traagiline.
Samas, korporatiivse omanditerrori (mitte autori või tema õiguste!) vastaste "piraatideks" koondamine, ja sellele kunstmoodustisele yksikute võhiklikkuse ekstrapoleerimine on juba ohtlik demagoogia, mida ei saa sinnapaika jätta. "Autori surma" teema on täiesti kontekstist välja rebitud, Assheuer on sellele andnud täiesti uue sisu: algselt teose tõlgendamisvabadust väljendanud metafoori asemele on väänatud 'omaniku' fiskaalne tapmine. Ja pange tähele -- see, mida Assheuer muuhulgas ise artiklis teeb, ongi just "tavaline" autori surmamine: yhel hetkel asub ta justkui "piraatide" eestkõnelejaks, omistades "neile" omaenese (pahatahtlikud) tõlgendused, luues ise endale sobivalt värdjastatud oponendi, keda oleks lihtne tsitaatide mutta uputada, ja simuleerides nii justkui dialoogilisust. Mida tegelikult ei ole.

Sellele, et tegemist on põhimõtteliselt vaimu jõhkra vägistamise katsega filosoofilises pimenduses viitab ka asjaolu, milliste autorite tsitaate (ning millises järjestuses) kokku kuhjatakse: Nietzsche, Friedrich Adolf(!) Kittler, Heidegger -- nimed, mida saksa kultuuriruumi poolharitlus koheselt natsismiga seostab. Piraadid kui uusfašistid, kes mitte ainult ei soovi autorid ahju ajada, vaid tahavad kõigilt ontlikelt kodanikelt nende loovuse -- ja koguni vaba tahte -- röövida??
Mis puutub veel väitesse, et "Muidugi on piraatidel õigus, kui nad väidavad, et võrgus üksikindiviid muutub" (jälle yks autori mõte, mille ta projitseerib [kõikidele] kriitikaalustele), siis meenub just eile delfi "Fortes" ilmunud nupp uurimusest, mille tulemusena selgus, et enamus inimesi käituvad netis yldjoontes samamoodi kui mujal.
Otsene ebaloogilisus karjub vastu ka Assheueri väites, et "Sellega [hirmuga enda kui autori tapmise ees] saab selgitada ka vihapurskeid internetis – anonüümseid sõnavõtte inimestelt, keda on haaranud paanika, et nad ei ole enam subjektid, vaid lihtsalt ühe võimsa teksti ääremärkused." Anonyymsed sõnavõtud inimestelt, kes kardavad oma autorsuse kadu? Anonyymsed!
Samuti tasub panna tähele sõnakasutust, millega räägitakse looja kui subjekti (paratamatust) hägustumisest tänapäeva kontekstis (lõik "Loojat pole?"), ning kõrvutada seda "Everything is a remixis" (suurepärane teos, vaadake: http://www.facebook.com/everythingisaremix ) esitatuga. Siingi demonstreerib autor järjekordselt kyyndimatust eristada 'autorlust' ja 'intellektuaalset omandit'. Schrammi „äärmisel juhul midagi filtri sarnast” on 21. sajandi sõnastuses T.S. Elioti idee poeedi teadvusest kui katalysaatorist keemilises reaktsioonis -- katalysaatori juuresolek käivitab reaktsiooni, milles yhinevad muidu inertsed ained. Kunstiteose kvaliteeti ei määra mitte aines, vaid kunstilise töötlemise intensiivsus, mis erinevad elemendid kokku sulatab (Assheuer: "häbitu piraat", kes "võtab tyki siit, teise sealt").

Selle teksti salakavalus ilmselt just arutelu simuleerimises seisnebki, meelitades lugejaid justkui-arutlemise lõksu. Niisuguse absurdselt kokku klopsitud tsitaadimoolokiga ei ole aga minu arust võimalik vaielda, veel vähem väidelda; seda saab ainult ymber lykata. Loodetavasti võtab keegi selle lähiajal ette.
    15.05.2012 22:43
    No eriti ei teinud, kraapisin ainult veidi pinna pealt. Selline erudeeritusega soustitud demagoogia vajaks põhjalikku ja läbimõeldumat lammutamist kui minu hommikune turtsatus.
    Oma arvamust mille kohta? Autori surma kohta? Mis algsesse metafoori puutub, siis jah, meie kultuuris on teose tõlgendaja autori tahtest vaba, ta ei pea oma arusaamistes autorist lähtuma, ja viimane ei saa esimest aktiivselt keelata ega käskida. Autor on teoses kahtlemata surnud. Mis aga ei tähenda, pole minu arust kunagi tähendanud, et autor ise oleks teose läbi lusika nurka visanud, või et autori( )õigused oleksid kuhugi haihtunud. Ma ei tunne inimest, kes tõepoolest jagaks artiklis toodud jampslikke seisukohti, ehkki ma ei välista, et nii mõnigi napi haridusega teismeline just nii mõelda võib. Puberteet on hirmus asi, ja metafoorid on oopium harimatutele.

    Mis aga artikli taustal kummitavasse autori- ja intellektuaalse omandi õigustesse puutub, siis -- olles ise muuhulgas autor ja myyes oma loomingut, arvan, et http://piraadipartei.ee/konstruktiivne-ettepanek... on suund, kuhu poole edasi mõelda.
15.05.2012 13:06
Kabalat põhjalikult tudeerinuna mõistan täielikult,miks Heidegger kirjutas, et inimene ei räägi ise, vaid olemine räägib keelt kasutades inimese kaudu. Laps sünnib tõepoolest tummana sõnade, traditsioonide ja maailmavaadete suminasse, kuid kindlasti mitte tühja lehena - geneetiliselt on ta seotud oma eelmiste eludega; ta DNA muster vastab täielikult käesoleva elu vajadustele. Mis internetikasutaja lahkumist reaalsesse ellu puudutab, siis see reaalsus on illusioon. Just Internet on tõelisele reaalsusele palju lähemal, sest see horisonte ületades annab meile aimu, kuivõrd piiratud olime enne seda. Iga ajastu arvab, (vähemasti usuvad seda paljud gümnaasiumi lõpetanud noored)et on lõpuks jõudnud tarkuse kõrgtasemeni, ent see pole kunagi olnud nõnda ega ole ka praegu - tegelikkusest ei tea inimkond tuhandikkugi. Universumi saladused on veel 125 luku taga. Inimkond on integraalne tervik (Kern Wilber on vist kõige paremini seni seda selgitanud), kus looja on kogu terviku teenistuses. Tõsi, loojal on vaja süüa ja rahuldada muid vajadusi, mida saadakse raha eest, ent just nende ellu jäämise vajadusete osas oleme me enam vähem sarnased. Aga inimkonnal on vaja ellu jääda. Läbime praegu ühiskondlikus arengus etappi, mida nimetatakse teatud autorite poolt nahkseks etapiks- see on aeg, mil kõik määrab raha. Sellele eelnes ajastu, mil määravaks oli võim. Nüüd on võim ärimeeste käes ja seetõttu vajab ka looja raha. Raha võim taandub siis, kui inimkond mõistab, et rahajumala võimu all inimkond hukkuks - tuleb edasi liikuda ja liigutaksegi. Seda näitabki juba ka Internet. Tõelised juhid ja teed rajavad inimesed on aga läbi aegade olnud külmad raha suhtes, nende ainsaks tuluks on teenida teist inimest, ka läbi oma loomingu. Mõelgem kasvõi sellele, kuidas suured loojad on virelenud oma elu ajal ja kuidas nende poolt loodu nüüd inimkonda teenib. Ilmselt pole mu jutt paljudele mõistetav. Ise ma pidin kuulama kuude viisi tunnipikkuseid loenguid kabalast, enne kui tekkis hoomamine, millises illusoorses maailmas me elame ja kes on inimene. Ta pole sugugi tõhine liivatera universumis. Autori surm on muidugi suhteline - me oleme kõik autorid niikuinii.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

Amarillo Tex-Mex restoran Amarillo

Peakokk soovitab:

Mehhiko parimad palad Texase maitsetega vürtsitatult:

  • Tulise toidu austajale tacod ja burritod
  • Üle linna kuulsad Amarillo Famous burgerid
  • Maiasmokkadele suus sulavad kohapeal valmistatud küpsetised
  • Avatud linna kuumim päikeseterrass!
Vaata lähemalt