Tiina Kangro: kõigepealt partei ja tagasivalimine, alles siis vanurite toimetulek

Poliitikud võiksid panna jalad külma vette, enne kui hakkavad erakorralise pensionitõusu loosungitega endale järgmisteks valimisteks hääli jahtima

Ühest küljest on ju tore, kui peaminister demonstreerib veendumust, et „riigi kohus on toetada ja aidata neid, kes abi enim vajavad.” Tore on teada saada ka seda, et Eesti riigieelarves tegelikult raha jätkub ja „pensionitõus on loomulikult jõukohane”, sest nagu ta oma erakonna volikogule lausus: „Küsimus pole kunagi ainult rahas, küsimus on alati eeskätt tahtmises.”

Tahtmisest rääkides võiks korraks arve vaadata. Keskmine vanaduspension oli statistikaameti andmeil 2017. aasta lõpus 405 eurot. Aprillist, kui indekseerimise käigus pensionid tõusevad 7,6%, on keskmine pension 435 eurot. Kahe pensionäriga pere keskmine sissetulek on seega 800–900 eurot kuus. Seda pole palju, vaid üle viie korra vähem kui soomlastel, rootslastel, sakslastel või prantslastel.

Nüüd vaatame, mida pakub riik vanemale, kes hooldab kodus tõsise terviserikkega last. Olgu hooldaja näiteks üksikema, kes lihtsalt ei pääse lapse kõrvalt raha teenima. Raske ja sügava puudega lapse riiklik toetus on 80 eurot kuus. Sellele lisandub lapsetoetus 55 eurot, ilmselt ka hooldajatoetus, mis Eesti suurimas ja rikkaimas omavalitsuses Tallinnas on 30 eurot kuus. Kokku 165 eurot kuus kahe inimese peale. Kuidas elada?