TIIT KÄNDLER: Teadlased uurivad enesetapumõrvareid
Kui nimi ei riku meest, ei riku see ka mõrvarit? Jah, kuid pigem see aitab neid. Uuringud näitavad, et terroristiks hakkamine on viimase paarikümne aastaga toimunud kultuurimuudatuste taustal auasi.
Küsimus sellest, mis kallutab inimesi enesetapumõrvadele ja kes on sellised inimesed, võib olla võimalikele ohvritele ellujäämisküsimus. Enesetapumõrvareid on hakanud uurima teadlased ja nende esialgsed tulemused on üsna huvitavad.
Florida riikliku ülikooli psühholoog Thomas Joiner kirjutab oma uurimuses “Miks inimesed surevad end tappes?”, et inimesed ihkavad surma, kui neil on täitmata kaks põhivajadust: vajadus kuuluda teiste hulka, olla teistega sidemetes ja vajadus tunnetada oma tõhusust või mõju teistele.
Arvamuse, et enesetapumõrvarid on vaesed, harimatud, rahulolematud või häiritud, on teadlased ümber lükanud. USA välispoliitika uurimise instituudi kohtupsühhiaater Marc Sageman on uurinud 400 Al Qaida liiget ja leidnud, et kolmveerand neist on pärit nn hoolitsevatest ja rikkumata peredest. 63 protsenti neist on õppinud ülikoolis. Keskmiselt on Kolmandas Maailmas kuus protsenti ülikoolis õppinuid. Ka ei olnud enesetapumõrvarid töötud. 73 protsenti neist olid abielus ja enamikul olid lapsed. Kolmveerand olid insenerid, arhitektid, teadlased. Kuid humanitaarteadlasi oli nende seas vähe ja vaid vähestel oli ka religioosne tagapõhi.
Enesetapu eelduseks on jagusaamine sellega kaasneva valu hirmust. Kuidas terroriorganisatsioonid seda hirmu ületada aitavad? Üks võimalusi on isiksuse psühholoogia tugevdamine.
Haifa ülikooli politoloog Ami Pedahzur on kirjutanud oma selleteemalises raamatus, et enesetapupommitajate ülistamine ja mälestamine, mis sai alguse 1980. aastatel, muutis kultuuri selliseks, mis seab iidoliks märterluse ja selle kangelased. Enesetapumõrtsukad satuvad plakatitele nagu popstaarid või tippsportlased.
Inimesed on sattunud terroristide sekka suuresti oma varasemate sidemete tõttu. 65 protsendil juhtudest on suurt rolli mänginud sõprussuhted. Hea näide on seitse Hispaania enesetapumõrtsukat, kes elasid ühes korteris. Kuni ühel päeval üks neist ütles: “Nüüd, semud, läheme.” Sõpru ei saa ju reeta.
Vabadus kui alternatiiv
Princetoni ülikooli majandusteadlane Alan B. Krueger leidis USA riigidepartemangu andmeid uurides, et Saudi Araabia ja Bahrein on “tootnud” suhteliselt palju terroriste. Need on majanduslikult rikkad, ent kodanikuvabaduste poolest vaesed riigid.
Vaesed riigid, kus on rohkem kodanikuvabadust, ei ole nii palju enesetapumõrtsukaid andnud. Vabadus ühineda ja rahumeelselt meelt avaldada pakub terrorismile alternatiivi.
Kuid enesetapumõrtsukad ei piirdu ainult pommidega. Üha enam saab nende tegevusväljaks internet. Kui alates 1997. aastast on veebipaikade koguarv suurenenud 50–100 korda, siis kõigi terroristlike veebipaikade hulk on sama ajaga paisunud tosinkonnast 4700-ni. Neist 70 protsenti kuulub Islami Jihadi rühmitusele. See tohutu kasv on eksperte üllatanud.
Ent kui arvestada eelöeldut, et terroristid on enamjaolt haritlased, pole siin üllatavat midagi. Püha sõda lääne vastu on kandunud ka uude reaalsusesse, mida sel puhul pole kuigi sobiv nimetada vaid virtuaalseks sõjaks. Globaalne Islami Meediarinne näiteks pakub Al Qaida dzihaadi uuringute instituudis haridust nii moraalse toetuse, pommitamistehnika kui ka elektroonilise, meediapõhise ja finantsilise dihaadi alal.
Nõnda ei päästa dzihaadi võtmejuhtide kinninabimine enam suurt midagi. Protsess, mis üha kasvab, on suunatud nn virtuaalse islami rahva loomisele. “Interneti tulemusel on oodata sõltumatute rünnakute kasvu,” ennustas ajakirjas Scientific American Pariisis töötav terroristiderühmadünaamikat uuriv Scott Atran.
Teda pani imestama, et äärmuslastest intervjueeritavad, olgu nad pärit Indoneesia põlismetsadest või Pariisi äärelinnast, andsid üsna ühelaadseid vastuseid. Mis on seostatav just internetiühendusega.
Kuid eksperdid ei ole kaotanud lootust ning loodavad pöörata interneti püha sõja pidajate eneste vastu. Abiks tuleb osav “andmekaevandamine”. Paljudes veebipaikades peitub kasulikke sõnumeid terroristide tabamiseks. Mis muudab küberruumi tavalisele lääne ühiskonna tavaruumile üha sarnasemaks.
“Teaduspilk” on rubriik, milles EPL-i teadustoimetaja Tiit Kändler kirjutab teaduse ääre-aladest ning uuematest ja ka hullematest ideedest.
