TIIT KÄNDLER: Teadus võib manipuleerimisest päästa
Vikatimehele eelnesid inimesed, kes olid varem mind Saues korduvalt kõnetanud ja nõudlikult palunud anda allkiri. Miks? “Kiirgusoht!” hüüdis nende reklaamlehelt mulle vastu. “Ütle EI Tsernobõlile oma kodu lähedal!” Mis seal pikalt mõtelda. Loomulikult ütlen “ei”. Aga täpsemal lugemisel selgus, et tegu on Alliku külla ehitatud AS Steri “radioaktiivse tehasega”. Mis põhjustab “põhjavee ja õhu reostust”. “Meil ei ole vaja väärarengutega lapsi!” Muidugi mitte, kuid allkirja ma siiski ei andnud.
Kodu ja keskkond on kindlasti väga olulised ning nende pärast muretsevad inimesed sümpaatsed. Kuid neid “kõigi vahenditega” kaitsma pole mina nõus. Ilma päikesekiirguseta poleks ju elu. Ma tean nimelt ka seda, mis on kõnealuse steriliseerimistehase tegelik olemus.
Tegu on arstimiseks kasutatavate vahendite steriliseerimisega ioniseeriva gammakiirguse abil. Gammakiirgus on väga lühilaineline elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on üle tuhande korra valguse omast pisem. Nii et ühelt poolt on gammakiirgus valguse ja raadiolainete sugulane, teisalt on aga iga selle kvant väga suure energiaga ning seeläbi võimeline purustama nii süstlal või sondil elutseva bakteri kui ka inimese keharaku. Siin tuleb panna tähele, et on võimeline – kui satub rakku.
Looduses on kõige kuulsamad gammakiirguse allikad nn gammasähvatused – universumi võimsaimad tuntud energiapursked, mis tekivad kas musta augu kokkukukkumisel või kahe erilise tähe kokkupõrkel. Kosmilise gammakiirguse eest kaitseb elu Maal atmosfäär, mida gammakiirgus küll ioniseerib, kuid ei läbi. Kuid kui säherdune sähvatus toimuks meist lähemal kui 3000 valgusaastat, siis võiks kiirgus tekitada elule Maal olulist kahju.
Saue linna külje all asuvas tehases kavatsetakse gammakiirguse allikana kasutada koobalti radioaktiivset isotoopi koobalt-60. Selle poolestusaeg on 5,27 aastat, mis tähendab, et see muutub looduses ohutuks kiiresti. Koobalt-60 laguneb beetalagunemise kaudu, kiirates kaks gammakvanti ja ühe elektroni. Seda radioaktiivset elementi kasutatakse gammakiirguse allikana ka vähi raviks näiteks Tallinnas Hiiu haiglas ja sealne allikas on Alliku tehase omast uuena 30 korda nõrgem.
Nüüdseks on gammakiirguse allikas Steri tehase betoonsügavikku pandud. See toodi Inglismaalt Paldiski sadama kaudu. Maailmas on umbes 200 samalaadset tehast, meile lähim Taanis, ja õnnetusi töötajatega on neis mõnel harval korral toimunud siis, kui töölised on tahtlikult eiranud ohutusnõudeid.
Mõistagi ei tee säherduse tehase kerkimine naabrusesse ühelegi elanikule just palju rõõmu. Hinge poeb kõhedus. See on Sauel ka juhtunud. Nagu Eestis kenaks kombeks, ei saa linna ja valla juhid omavahel just hiilgavalt läbi.
Lokaalkiirgus ja globaal-Eesti
Mida kõike ei või kuulda steriliseerimistehase võimalike ohtude kohta! Lennuk kukub peale või tulevad terroristid ja lasevad õhku. Alliku küla radioaktiivne allikas lihtsalt varastatakse ära, viiakse Tallinna ja lastakse lahti.
Kiirgusekspert Enn Realo on omalt poolt hinnanud riske, mis seotud juhuga, kui selline allikas satub äkki miskipärast põllule. Sellest saja meetri kaugusel on ohutu viibida kuni 25 minutit, 400 meetri kaugusel 25 tundi. Kuid kuidas säherdune kaheteistkümnest 40 sentimeetri pikkusest ja sentimeetrise läbimõõduga pinalist koosnev allikas põllule satub, kui see end ise kaitseb? Kaitseb ses mõttes, et kes vähegi alla sügavikku selle juurde ronib, on kahe minuti pärast minestanud.
Küllap oleks Steri tehase seltskond pidanud oma tegevust enne ehitamist elanikele põhjalikumalt selgitama. Kuid olgu. Mu meelest on siin elus näide, kuidas teaduse alatähtsustamine ja Eesti ületähtsustamine asetab kodaniku ebaadekvaatsete jõudude meelevalda.
Ei pea olema tuumafüüsik, et mõista – tuumajaam ja steriliseerimistehas on kaks täiesti ise asja. Gammakiirgusel ei ole mingit jääkkiirgust. Tingimustes, kus mõned asjamehed täiesti küüniliselt püüavad liikuda selle poole, et Eestist saaks Ignalina tuumajäätmete laoplats, on liiga kerge ajada eri asju segi nagu nafta ja jääpuder. Kui siis kohalik omavalitsus ei anna kodanikule asjade mõistmiseks võimalikult objektiivset abi, kasutades oma infolehtegi kallutatud informatsiooni laiali paiskamiseks, ongi Vikatimees karjas. Ja kui juba nii, siis kiputakse pidama iga kodanikku, kes ettevõtmise suhtes erapooletu, omamoodi vaenlaseks. Ehkki ta võib-olla mõistab teadusega seotud tegelikkust paremini. Nii et rohkem teaduse tundmist ja vähem Eesti naba imetlemist ei teeks meile küll kuidagi paha.
