Duuma võib aga anda Putinile lihtviisil loa kuhu tahes lähivälismaale sisse tungida kui lääs tervikuna ja NATO eriti laseb Kremli võimumeestel Ukrainas vabalt tegutseda. Kuhu tahes all pean kõige otsesemalt silmas varasemaid korduvaid ähvardusi ja ülbitsemist meie suunas. Eriti Kirde-Eesti puhul. 2007. aastal tehti luurav katse Tallinnas nagu ka 1924. aasta 1. detsembril. Ega keegi ometi ei arva, et pronksiöö läbikukkumine on Kremlis unustatud? Ei unustatud ka detsembriläbikukkumist kui meie riigimehi NKVD poolt 1940. aastal üle kuulati.

Praegu näidaku meie riigijuhid üles maksimaalset tegutsemist vene agressiooni vastu seismisel, rahvusvahelise Ukraina solidaarsuse õhutamisel ja Kiievi demokraatlike jõudude toetamisel. Tubli, et Läti ja Leedu ettevõtmist kohe toetati.

Välisminister Urmas Paet ilmselt ei olnud aga piisavalt probleemi läbi mõelnud kui „Aktuaalses Kaameras” tõrjus roheliste ettepanekut külmutada piirilepingu ratifitseerimise protsess. Mistahes piirileping Venemaaga pole kunagi andnud, ega ka anna meile mingit julgeolekut.

Piir peab seaduskuulekaid inimesi, mitte agressoreid. Seda on elu näidanud kus tahes maailma nurgas, aga eriti Venemaa puhul. Lepingu ratifitseerimise külmutamisest on praeguses situatsioonis vähe. Pereheitmisega tegelev Eesti Vabariigi valitsus ning tema veel ametis olev välisminister saatku Venemaale kindlasõnaline teade, et Eesti ei ratifitseeri piirilepingut enne kui vene okupatsiooniväed on Krimmist välja viidud ning duuma on presidendile antud agressiooni lubava otsuse tühistanud.