See temaatika on muidugi üks suur üleüldine spekuleerimine ja kohvipaksult arvamine. Kuid on märke, et kes teab... Märts on olnud Vene tsaaridele saatuslik. Kui näiteks Ivan Julma, Aleksander II, Stalinit või Tšernenkot silmas pidada. Kuid see pole muidugi antud juhul määrav. Palju tähelepanuväärsem on teine märk, et tasus Putinil ära kaduda, kui aktsioonid Ida-Ukrainas soikusid. Aga seegi võib olla kokkusattumus ja tegemist on hoopis positsioonide kindlustamise aegse vaikusega, mil valmistatakse ette kevadrünnakut. Samas aga, on kahtlaselt vait ka Lavrov, kes muidugi pole mingi otsustaja ja räägib, mida tal kästakse rääkida. Nüüd aga paistab, et käskijat pole. 

See annab Venemaa ees värisevale progressiivsele maailmale lootust, et ehk äkki… Saate isegi aru, mida oodatakse. Oodatakse, et Kremlis on ikkagi käimas paleepööre ja tuleb uus ning leplikum valitseja. Selles ootuses on isegi sanktsioonidega viivitama hakatud. Kui nüüd Volodja nagu Põhja-Korea isevalitseja välja ilmub, võib arvata, et pettumus on suur ja lootused purunenud.
On veel kolmaski märk. See on Venemaa äärmiselt kehvaks läinud jooksev majanduslik seis. Nafta ja gaasi hind on kõvasti kukkunud, kokku kuivanud on ka relvade turg ja tugevalt pooma on hakanud ameerika imperialismi kuratlikud sanktsioonid. Seltsimeestel ei liigu enam rahad. See aga tõmbab kriipsu peale ühele olulisele vene inimese iseloomuomaduse realiseerimisele – hoida laia joont. Kogu poliitika ja maailmavallutamine on ju 95% majanduse taga kinni. 

 
Neljanda märgina lisaksin juurde veel sõjaväe tahtmise. Nemad tahavad palka, määravat rolli ühiskonnas, uusi relvi ja ordeneid. Kui on vilets majanduslik seis ja pole olulisi sõjalisi saavutusi, pole ka relvi, ordeneid ja ühiskondlikku positsiooni. On hoopis sõduriemade ränk surve, et antagu nende Ukrainas tapetud lapsed matmiseks kätte ja ärgu loobitagu laipu nimetutesse ühishaudadesse. Lõpetatagu üldse nende laste saatmine sellesse mõtetusse afääri Ukraina slaavi vendade vastu. See on kindralitele arvestatav argument. Vene naine teatavasti armastab oma mehi peksta, et armastus oleks tulisem. Pluss veel oligarhid, kes juba näitavad Kremli valitsejatele tühja rahakotti. Nii nad koos, sõjaväelased ja oligarhid, võivadki öelda Volodjale - hvatit! Kuid ilmselt panen ma selle jutuga kõvasti mööda. Ja Putin tuleb rõõsa ning puhanuna välja ning relvad hakkavad taas tärisema. Vene inimesel on ju maadevallutamise kihk geenides. Sõbrad, aga lootma ikkagi peab, või kuidas?