Tiit Tammsaar: puntratants ümber relvaseaduse
Paljudes riikides on tavarelvade omamine tõesti ilmselt ületanud otstarbekuse piiri. Ei ole ka minu meelest mingit põhjendust täisautomaatrelvade tsiviilkäibesse laskmisel. Aga dšinn on pudelist välja lastud ja katsu teda nüüd sinna tagasi toppida.
Vaatame nüüd aga, mida meie tublid ministeeriumid on relvade ja kodanike kaitsevõime osas meile edastanud. Kaitseministeeriumi halduses oleva Kaitseliidu ülem kutsub kõiki kaitseliitlasi relvi kodus hoidma ja kaitsejõudude peastaap eraldab vahendeid vastavate relvakappide soetamiseks. Protsess käib ja minu arvates arvestades meie väikest rahvaarvu on selline hajutatud relvade asumine üle maa totaalkaitse ja riigi julgeoleku seisukohast ülitähtis.
Samal ajal on Eestit tabanud kurikuulus sigade Aafrika katk(SAK).Keskonnaministeerium annab alla jahimeestele käsulaua tappa ilma valikuta enneolematu kogus-30000 metssiga jahiaasta lõpuks. Selle otstarbeks on kõik vahendid head: lasta autost, püüda seaaedadega ja nüüd on lubatud nn tiine emise tabamise eest 100€ per kärss. Ühesõnaga kiviaja parbaarsed meetodid on kõik ühe eesmärgi käsutusse rakandatud. Jahieetikast ja rohelisest mõtlemisest on sellised asjad valgusaastate kaugusel. Samal ajal tegi Eesti Jahimeeste Selts ettepaneku käituda tsiviliseeritult ja lubada jahimeestel kaasajastada oma relvi jahipidamist hõlbustavate ja ohutust tõstvate lisaseadmetega nagu summutid ja öösihikud. Seda siseministeerium aga lausa välistas aru saamata, et selline kaasajastamine on samuti julgeoleku tugevdamise meetod ja seda relvaomanike enda kulul. Ei ole vaja sentigi kulutada 2% st riigikaitse kuludest! Ilmselt ei tea siseministeerium, et maal elavatest aktiivsetest kodanikest suur osa jahimeestest ja kaitseliitlastest on samad inimesed. Selle asemel, et kõrvutada tsiviil- ja kaiseliidu relvaregistreid tahetakse ka jahimeestel poolautomaatrelvad ära korjata!
Kõige tipuks leelotab meie tubli peaminister lolli järjekindlusega meie riigi kaitsevõime tugevdamise prioriteetsuset ja 2% kaitsekulude säilitamise vajadusest. Ma ei tea, kes sellele prioriteedile peale meie enda valitsuse siseministeeriumi vastu töötaks uue relvaseaduse piirangute vajadusele rõhudes. Eriti nõme on relvade arvu vähendamise põhjenduseks toomisel nende väidetavalt liiga suur hulk. Sama hästi võime ju ka autode arvu vähendamise ette võtta kuna viimased on ju surmade põhjustajate hulgas kümneid kordi ohtlikumad kui kodanike käsutuses olevad relvad. Ja terrorismi seisukohalt on lõhkeainet täis auto suitsiiditerroristi käes kordades efektiivsem kui ükskõik milline täna tsiviilkäibes olev toru.
Kogu selle segaduse taustal jääb aktiivne tavakodanik lausa sõnatuks ja on täielikus segaduses mida see valitsus ikka tegelikult temalt tahab . Kas ta peab reeglina oma nappide vahendite arvelt soetatud tukki kohe pooleks saagima hakkama ja selle asemel riigikaitses osalemiseks hange ja vikateid teritama asuma või on ka mingi muu loogiline võimalus oma riiki kaitsta nii et EL onud ka rahul oleksid.
Loodan et suurte sõnade tegemiselt valitsus uuel aastal ka mõistlikele lahendustele jõudmiseks vaeva nägema hakkab. Või on seda praeguselt Reformierakonna poolt juhitavalt valitsuselt liiga palju loota?
