Tiiu Vihalemm: taimetoitlus Eestis ei toimi
-Kas veganlust saab pidada mingis kontekstis toitumishäireks?
Kas nüüd häireks päris seda pidada saab, sest kõigil on vabadus süüa, mida ta tahab ja eks veidrused on alati maailmas olemas olnud. Mina isiklikult taimetoitlust sellisel kujul ei poolda. Näiteks ämmaemandatega vesteldes on kuuleb seda, et nad tunnevad muret, selle pärast, et väga palju noori ja tulevasi emasid pöörduvad taimetoitluse poole.
Selline asi võib tulla kõne alla lõunamaades, kus on aastaringselt kohalikud värsked puuviljad ja juurviljad saadaval. Säärastes tingimustes tuldaks ehk pelgalt taimetoiduga toime, kuid meie karmis põhjamaa kliimas kindlasti mitte. Eesti puhul on küsimus on ka kaupluste varustatuses ja eriti just talveperioodis.
-Kas inimene ei saa Eestis siis taimetoidust kõiki vajalikke ja kasulikke aineid kätte?
Tegelikult saab ka taimetoidust kõik vajaliku kätte. Kui oled rikas, siis saad pähklitest ja seemnetest kõik vajalikud ained. Ma kardan, et meil ei ole nii palju jõukaid inimesi, kes võiksid endale neid kõiki kvaliteetseid ning kalleid toiduaineid lubada. Ainult porgandit ja kapsast süües ei saa kindlasti kõiki vajalikke aineid kätte.
-Mida arvata sellest, kui lapsi hakatakse sundima taimetoitlasteks juba väga noores eas?
See on peaaegu lubamatu tegevus. Mitte mingil juhul ei tohiks seda teha. Kui laps kasvab suuremaks ja otsustamisvõimelisemaks, siis ta saab ise valida, mida ta sööb. Vanemad ei tohiks kindlasti lastele seda peale suruda.
Paraku seda siiski tehakse, näiteks ka sellist meetodit kasutades, et öeldakse taimetoit saab kohe kiirelt valmis, kuid kui sa liha hakkad tahtma, siis pead veel kolm tundi tühja kõhuga ootama.
-Üks veganluse vorme on nn toorveganlus, mis tähendab, et menüüst jääb välja ka näiteks keedetud kartul – kas see annab juba ortoreksia mõõdu välja?
See on igal juhul hästi individuaalne ja seda saab hinnata konkreetse inimese käitumist aluseks võttes. Kui aga hakkavad tekkima mingid toidualased sundmõtted, siis on tegemist juba kindlasti häirega.
-Kus on praegu Eesti noorte toitumise põhiline probleempunkt?
Noorte toitumise osas on üks suur probleem magustatud joogid – limonaadid ja suuremate jaoks ka kerge piirituse sisaldusega joogid. Need on magustatud tavaliselt fruktoosirikka siirupiga. See on murekoht nii ameerikas kui ka meil, sest fruktoosi ei saa inimese organism ilma glükoosita eriti kasutada ja see läheb kõik suuresti rasvakihi moodustamiseks, kuid samas on lihased ning süda pidevalt näljas ja on vaja kogu aeg uut sööki peale.
