Kas nüüd päris häireks seda pidada saab, sest kõigil on vabadus süüa, mida ta tahab, ja eks veidrused on alati maailmas olemas olnud. Mina isiklikult taimetoitlust sellisel kujul ei poolda. Näiteks ämmaemandatega vesteldes kuuleb, et nad tunnevad muret selle pärast, et väga palju noori ja tulevasi emasid pöördub taimetoitluse poole.

Selline asi võib tulla kõne alla lõunamaades, kus on aasta ringi saadaval kohalikud värsked puu- ja juurviljad. Säärastes tingimustes tuldaks ehk pelgalt taimetoiduga toime, kuid põhjamaa kliimas kindlasti mitte. Eesti puhul on küsimus ka kaupluste varustatuses ja eriti just talveperioodil.

••Kas inimene ei saa põhimõtteliselt taimetoidust kõiki vajalikke ja kasulikke aineid kätte?

Tegelikult saab ka taimetoidust kogu vajaliku kätte. Kui oled rikas, siis saad pähklitest ja seemnetest kõik vajalikud ained. Ma kardan, et meil ei ole nii palju jõukaid inimesi, kes võiksid endale neid kõiki kvaliteetseid ja kalleid toiduaineid lubada. Ainult porgandit ja kapsast süües ei saa kindlasti kõiki vajalikke aineid kätte.

••Mida arvata sellest, kui lapsi hakatakse sundima taimetoitlasteks juba väga noores eas?

See on peaaegu lubamatu tegevus. Mitte mingil juhul ei tohiks seda teha. Kui laps kasvab suuremaks ja otsustusvõimelisemaks, siis ta saab ise valida, mida sööb. Vanemad ei tohiks kindlasti lastele seda peale suruda.

Paraku seda siiski tehakse, näiteks ka sellist meetodit kasutades, et öeldakse: taimetoit saab kohe kiirelt valmis, kuid kui sa liha hakkad tahtma, siis pead veel kolm tundi tühja kõhuga ootama.

••Üks veganluse vorme on nn toorveganlus, mis tähendab, et menüüst jääb välja ka näiteks keedetud kartul – kas see annab juba ortoreksia mõõdu välja?

See on igal juhul hästi individuaalne ja seda saab hinnata konkreetse inimese käitumist aluseks võttes. Kui aga hakkavad tekkima mingid toidualased sundmõtted, siis on juba kindlasti tegemist häirega.

••Kus asub Eesti noorte toitumise põhiline probleempunkt?

Noorte toitumise osas on üks suur probleem magustatud joogid – limonaadid ja suuremate jaoks ka kerge piiritusesisaldusega joogid. Need on magustatud tavaliselt fruktoosirikka siirupiga. See on murekoht, sest fruktoosi ei saa inimese organism ilma glükoosita eriti kasutada ja see läheb kõik suuresti rasvakihi moodustamiseks, kuid samas on lihased ning süda pidevalt näljas ja kogu aeg on vaja uut sööki peale.

Fruktoosi pannakse tänapäeval igale poole, ka hamburgeritesse ja see on selline salajane võte, mis kutsub esile selle, et inimesed tahavad rohkem ja kiiremini süüa. Vähemalt Ühendriikide toitumisteadlaste uuringute järgi on see nii.