•• Eesti valitsus on otsustanud alustada töid Tõnismäe mälestusmärgi ümbruses ning andnud Teile volitused sellekohaste otsuste langetamiseks. Selle kirjaga tahavad allakirjutanud juhtida Teie tähelepanu mälestusmärgi ümberpaigutamisega seotud riskidele ning pakkuda koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.
Esimene risk on seotud Eesti strateegiliste huvidega. Oleme seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt. Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat. Juba täna on mälestusmärgist saanud väga oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes. Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi. Kohalikku ellu on pronksmehe saaga toonud nii avalikud kähmlused kui ka ulatusliku rahvustevahelise arveteklaarimise elektroonilistes suhtluskanalites.
Teine risk on seotud ebarealistlike ootustega mälestusmärgi ümberpaigutamise tagajärgede osas. Lootus, et selle abil on võimalik vähendada erimeelsusi või kehtestada ajaloolist õiglust, pole meie arvates põhjendatud. Probleem pole ju pronkssõduri asukohas, vaid väga erinevates, mitmes punktis vastandlikes ajalookäsitlustes. Ka eestlaste seas on 20. sajandil toimunu osas seinast seina arusaamu. Iseenda ajalooga äraleppimine on pikk ja raske töö, mis seisab Eestil alles ees. Sõduri nihutamine ei aita sellele kaasa, vaid kahjustab tõsiselt Eesti ühiskonna integratsiooniprotsessi ning loob piinlikke olukordi kõigile, kellel tuleb maailmale seda otsust selgitada.
Ülalkirjeldatud riskide leevendamiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas tagasipöördumine Lennart Meri kunagise idee juurde kujundada, pärast säilmete identifitseerimist ja väärikat ümbermatmist, Tõnismäele kõigi II maailmasõja ohvrite mälestuspaik. Käesoleva kirjaga soovime väljendada oma valmisolekut osaleda nii probleemide analüüsil kui ka ühises tegevuses nende lahendamisel.
Lugupidamisega
Raul Eamets, TÜ professor
Martin Ehala, TLÜ professor
Mati Heidmets, TLÜ professor
Tiit Hennoste, Helsingi ülikooli
õppejõud
Mati Hint, TLÜ emeriitprofessor
Rainer Kattel, TTÜ professor
Aleksander Pulver, TLÜ professor
Rein Ruutsoo, TLÜ professor
Jüri Talvet, TÜ professor
Peeter Torop, TÜ professor
Rein Veidemann, TLÜ professor
Raivo Vetik, TLÜ professor
