TÕNU VIIK: Mis mulle keelekasutuses ei meeldi
•• LÄBI – “ma sain X-iga tuttavaks läbi tema koolivenna” (indoeuroopa keelte mõju, vt durch, through, tšerez jne). Inimesele viga tegemata saab temast läbi minna ainult suust sisse ja teatud teisest avausest välja tulles. Või vastupidi. Ilus eesti sõna “kaudu” on põhjalikult unustatud. “Läbi”-tõbe põevad mõned üksikud ajakirjanikud – tõsi küll, viimasel ajal aina vähem. Eriti nakatunud on siiski kõrgete ametikohtade täitjad, kaasa arvatud Toompeal olijad.
•• NAGU-tamine – ei tea, kust pagana kohast küll see on tulnud. Tundub, et rääkijad pole oma sõnades kindlad, vaid püüavad endale jätta põgenemistee, kui asi tõsiseks läheb. Üsna mitmed tuntud ajakirjanikud põevad seda tõbe raskelt.
•• VÄLJAKUTSE – ingliskeelse challenge’i ebakohane otsetõlge eesti keelde on väga veider. Mulle jääb selle sõna kasutaja puhul alati mulje, et teda on kõvasti kindaga vastu nägu löödud või siis kinnas ta jalge ette ülbelt maha visatud, sest selline tegevus oleks tõesti väljakutse. Duellile, muide. Sõltuvalt kontekstist peaks olema võimalik valida sellele sõnale mitmesuguseid asendusi.
•• KAARDISTAMINE – mingist asjast (põhjaliku) ülevaate saamise asemel räägitakse selle asja kaardistamisest. Hea küll, mõnikord ju võib ka nii öelda. Kuid mitte kogu aeg!
•• TÄNU RASKELE LIIKLUSÕNNETUSELE HUKKUS KAKS INIMEST – no kuidas saab normaalne inimene nii öelda! Kuid nii öeldakse aina rohkem ja rohkem. Mulle küll koolis õpetati, et niisugusel puhul kasutatakse kas väljendit “raske liiklusõnnetuse tõttu” või lihtsalt “raskes liiklusõnnetuses”. Ei saa ju ometi tänada kohutavat sündmust!
•• LÄBIPAISTVUS – poliitikute armastatuim termin ja jälle ilmselt lääne poolt tulnud – vt transparency. Kasutusel aina enam ja enam. Näiteks: “Erakondade rahastamine peab olema juriidiliselt läbipaistev.” (Tõsi, seda lauset poliitikud arusaadavatel põhjustel ei kasuta.) Aga kui miski asi on läbipaistev, siis ei näe seda ju enam üldse! Kas need “läbipaistvuse” apologeedid pole eales aknaid pesnud või kas nad üleüldse mõtlevad, mida ütlevad? Olen peaaegu kogu elu tegelnud kiirgusleviga ja minu jaoks kõlab selline “läbipaistvus” õudusena “kuubikus”, kui kasutada minu hea kolleegi lapselapse ütlust. “Läbipaistva protseduuri” asemel võiks ju sellisel juhul kasutada näiteks “selgem või arusaadavam või nähtavam protseduur”.
Lauseid alustatakse
sidesõnaga ET.
•• Kõikjalt kostab kõrvu TSAU või veel jubedam TSAU-PAKAA. Itaallase ciao venelase suus? Ei, see on ikka päris eestlane. Või kas on? Kas tõesti pole eesti keeles mitte mingit võimalust hüvasti jätta?
•• ÄÄ-tamine jutu sees – võib-olla tulnud läänest? Sellel sõnal ka ä-tähed sees!
•• VABANDAME, HETKEL PÄÄS EESTI PÄEVALEHE INTERNETIVÄLJAANDESSE VÕIMATU. PROOVIGE MÕNE AJA PÄRAST UUESTI!
See on otse rabav, kuidas ühe sõna tähendus on lühikese aja jooksul tagurpidi keeratud. Siiani oli küll nii, et kui ma tegin midagi ebakohast, siis ütlesin “Palun vabandust!” või “Vabandage, palun!”. Minu vabandamise objekti asi oli minu vabandus kas vastu võtta või mitte, ehk siis mind vabandada või mitte. Tundub, et see minu jaoks jõle vorm on puhtalt vene keele mõju – izvinjajus! Aga seal on see loomulik, sest verb on enesekohane. Eesti keeles pole ta seda mitte.
•• LAHTI SELETAMA – kuidas oleks võimalik midagi “kinni seletada”? Ometi on eesti keeles olemas verb “selgitama”, mida aga millegipärast ei taheta kasutada.
Kokku saame veidra kompoti, mille stiilinäiteks sobiks: “Et läbi oma koolivenna ja äää … tänu raskele liiklusõnnetusele sain nagu väljakutse protsessi lahti seletamise läbipaistvuse suurendamise kaardistamiseks! Tsau pakaa!”
Olen rääkinud sellest ka keeleteadlastega, kellest aga mõnigi vaatab asjale läbi sõrmede (vaat siin on “läbi” täiesti õigel kohal). Nad ütlevad, et see olevat loomulik keele areng, mida takistada oleks vale. Pealegi ei tõusvat sellisest takistamisest mingit tulu. Mitte ei usu, et see nii on.
