Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
29.01.2018 00:27
Et siis toodame aga halduskorraldajaid ja juriste edasi, sest nii on mugavam? Kutseharidusega noor leiab ka välismaal töö, "inimkapitali arendajad" jäävad aga Töötukassa uksi kulutama ... kui nad just parteisse ei astu.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    29.01.2018 15:36
    Tean noormeest kes oleks võinud peale põhikooli mainekas gümnaasiumis jätkata aga ta otsustas kutsekooli kasuks. Ja ainult selle pärast, et omandada õppima astutud ja teda huvitava eriala peensusi ,et peale kutsekooli minna seda valdkonda sügavuti õppima kõrgkooli . Et saada selle ala vaieldamtult kõrgeim spetsialist.Vaat sellised 15-16 aastased eesti noored mulle meeldivad!
    29.01.2018 16:50
    Artiklis on ju välja toodud, et peale gümnaasiumi kutseharidust omandama läinute palgad on juba esimesel aastal võrdsed peale põhikooli läinute omadega. Ja edaspidi on neil paremad šansid tööturul.
    Pole mõtet hakata jahuma mingitest juristidest ja halduskorraldajatest, kui artikkel nendest ei räägi. Artikkel ütleb sõnaselgelt, mis annab tööturul paremad eelised. Kui sellele vastu tahate vaielda, siis otsige alternatiivne statistika või tehke oma uurimus, mitte ärge tulge aia asemel aiaaugust rääkima.
    29.01.2018 22:22
    Kutseharidus annab oskused ja ka natuke teadmisi. Kõrgharidus annab mingid teadmised, kui ei mingeid oskusi. See on sama, mis haridus ja haritus. Ma eelistan haritud tarka, kui haridusega lolli. Noortyel on arusaam, et kui nad lõpeatasid kõrgkooli, siis on nad ainult juhtima määratud. Ega ei ole küll. Maast madalast tuleb pihta hakata ja ennast tõestada, et harjutakse kollektiiviga ja tekiks usaldus, et õpiks asja tundma jne. Sealt juba siis juhtima. Eestis ei oma tähtsust mida sa õppisid, vaid kas sul mingigi paber on ja kui on, siis oled sa juhtimiseks valmis. Naerukoht. Tundub, et Eesti on üliinimeste taimelava. Kuidas muidu seletada, et õppinud elektrik hakkab lihakombinaadi tootearendajaks, siis kaupluseketi kööki juhtima, siis transporti kamandama. See on näide elust enesest, kuigi eriti kaua pole ta kuskil läbi löönud. Toonitan veelkord, et haridus ei ole haritus. Need on kaks on eri asjad.
29.01.2018 00:35
Äkki tahavad "tööandjad" kehtestada ka pärisorjust ja sunnismaisust?
Tasemel kutseharidusega noor leiab tööd üle terve euroopa mitu korda kõrgema tasuga.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    29.01.2018 07:36
    Samasugune statistiline "fakt" on ka see, et jätkuvalt saavad hariduseta "ossid" soomes rohkem palka kui kutseharidusega eestis.
    29.01.2018 09:02
    delirium, meie valitsus ja riigiteenistujad isegi ei oma mingit kutseharidust ja vaata, kuidas "hakkama saavad" :(
    29.01.2018 23:07
    mansion ghost
    29.01.2018 00:35
    Pärisorjus pole kusagile kadunud.Ennevanasti võtsid lapsed talud üle koos kõigi kohustustega.Sõna pärisori ongi tulnud rohkem rahvakeelest,sest võlgade tagasimaksmiseks oli taluperemees kohustatud töötama ka mõisa põllul.JA raha mis teeniti,joodi reeglina külakõrtsis maha ja võeti mõisnikult aga uut laenu.
    Ja nüüd tänapäev. Eesti põllumehed sunniti oma täiesti töökorras tehnika vanarauaks viima ja Euroopa Liidust uut tehnikat soetama.Võlgu muidugi...kust talumehel sellist pappi võtta oli.Point oli selles,et vananenud tehnikaga ei saanud roundupi õigesti doseerida...
Anonüümne kommentaar
29.01.2018 07:52
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "ABC" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
29.01.2018 08:41
Šveitsis läheb kõrgkooli ainult 20% noortest, ülejäänud kutsekoolidesse. Kas nad ei sa siis asjale pihta seal?
Anonüümne kommentaar
29.01.2018 08:58
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "abc" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
29.01.2018 09:44
Miks see teadlane ei kirjuta aga sellest, et kust tulevad need inimesed, kes töötavad koristaja, autojuhi, klienditeenidaja, treiali, keevitaja, jne., ametikohal? Võiks nagu kohale jõuda, et su kõrgest palgast pole kõige vähematki kasu, kui sa ei saa isegi restorani minna, sest keegi kokaks õppinud pole, kõik on it inimesed.
Riigis on vaja kõiki ametikohti ja mingi mõttetu ja odava kõrghariduse promomine on rumalus. Inimese enesehinnang aetakse haridusega üles, kodus ta selle haridusega tööd ei leia ja siis lähebki riigist ära.
    29.01.2018 12:27
    ... ja siis lähebki riigist ära, nagu põie kaunasted ämeurikasse hotellitube ja peldikuid rookima viis korda parema palga eest kui siin saaks Antud jutu peakangelase sünonüüm muidugi on näide meie riigi kõrgema võimukandja, rahva, esinduskogu, kus ruulivad igasugu arengupeetusega harituseta teletupsud.
29.01.2018 15:18
Kui ma väga palju ei eksi, siis kusagil 60ndate lõpul kehtis ENSVs kohustuslik keskharidus, oo õudust! Leitame aga jalgratast.
29.01.2018 22:56
Näidake mulle kasvõi ühte üliõpilast,kes oleks nõus minema tööle kus makstakse riigi keskmist.Palju teie teate ülikooliharidusega ehitajaid näiteks ?
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega