Jääb vaid üle tunnustada Kremli propagandamasina meistreid nende oskuses võitude rea pikendamises ja võitja rahva kujundi arendamises. Eeskujuks kõigile mõistagi riigi esikõneleja ja president Putin – „Võit on äikest täis hoiatus (pobeda eto groznoje predosterezhenije) neile, kes tahaksid meie tugevust proovile panna.“ (Putini lühitekstides on alati küllaga sõnumeid ja sõnamängu, sest eks groznõi tuleta ju ka meelde näiteks Ivan Julma elik – tõlkisin kõne vaimu silmas pidades).

Nagu teada, ütles Putin eile Punasel väljakul lihtsalt, et „just nõukogude rahvas tõi vabaduse teistele rahvastele ja just meie sõduritelt said natsid ja nende kaasajooksikud kogutäie kõigi kordasaadetu eest". Venemaa on liitlasi ennegi ära unustanud, ent tänast isolatsiooni tuletas hästi meelde pidustuste ainuke kõrge külaline – Kasahstani president Nazarbajev.

Muutunud asjade seisu – kas või aastatagusega võrreldes – kinnitas ka Putini 8. mail saadetud võidu 71. aastapäeva läkitus „Aserbaidžaani, Armeenia, Valgevene, Kasahstani, Kirgiisia, Moldova, Tadžikistani, Turkmenistani, Usbekistani, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia juhtidele ning Gruusia ja Ukraina rahvastele.“ Nagu näha, pole selle nimistus Balti riike. Küll aga on riigid ja rahvad jagatud kategooriatesse, milledele tuleb veel lisada kohalike võiduparaadide ja „surematute polkude“ marsid Donetskis, Luhanskis ja Tiraspolis, mida Venemaa teleuudistes näidati kohese jätkuna oma linnades toimunule. Elik – see on see territoorium, mida loetakse päris omaks.

Suurüllatuse aga pakkus Venemaa sõjabaas Hmeininis, kus oma paraadi korraldamist võis oodata, ent selles osales ka Süüria mereväeüksus. Selgelt abijõuna ja külalisena omaenda riigi sellel osal, mida valitsustevahelise leppega kasutab teise riigi armee! Esimese hoobiga ei oska muud kui nimetada Süüriat pooleldi Venemaa poolt kontrollitavaks riigiks!?

Venemaa kaasmaalaste ühenduste eestvedamisel korraldati 9. mail üritusi ka paljudes välisriikides, milles osavõtjaid ühendavaks detailiks on juba kümnendat aastat Georgi risti lint. Kuna Venemaa parlamendi mõlemad kojad kiitsid märtsis 2014 Krimmi hõivamise heaks Georgi lindiga rinnas, omandas see silmapilkselt uue sümboolse tähenduse, mida toetas ka Venemaa saatkondade otsene lülitumine Georgi lintide jagamisse. Ent veel mullu tõusis võidu tähistamises esikohale uus osavõtjaid ühendav fenomen - suures sõjas osalenute mälestamine ja austamine nende portreesid „surematu polgu“ liikmetena kandes ja liikudes kolonnides ühest sümboolsest kohast teise. Tänu sellele uuele vormile, milles teist aastat järjest lõi kaasa ka Putin ise, saab nüüd öelda, et Venemaal tähistatakse 9. mail nii „oma võitu“ relvade näitamise saatel kui ka mälestatakse oma langenuid, nii üldiselt kui ka konkreetsete isikute tasandil.

Mis aga puutub Moskva poolt eri kategooriasse paigutatud Gruusiasse ja Ukrainasse, siis tuleks neile liita ka "Moldavia" (Kremlis välditakse kirjapilti Moldova). Asi on selles, et Gruusias ja Moldovas on hetkel käimas rahvusvahelised sõjaväemanöövrid, mis tõid esmakordselt USA tankid Gruusia (6. mail) ja Moldova pinnale (3. mail). Moldovas tegi kohe käreda avalduse Sotsialistlik partei, lubades 9. mail pealinna keskväljakule toodavat USA sõjatehnikat munade ja muuga kostitada. Moldova president kuulutas algul 9. mai „rahvusliku leppimise päevaks“, ent viimasel hetkel mõeldi ümber ja USA sõjatehnika näitamine toimus päev varem – 8. mail ja ekstsessideta. Järgmist päeva tähistati eraldi – riigi juhtkolmik pai pärjad sõjas langenute monumendile ja suhtles veteranidega, sotside eestvedamisel aga toimus oma „surematu polgu“ marss.

Miks Moldova koht Kremli kategooriates ei muutunud, seletub jätkuva pusimisega kes keda. Aprilli lõpus avaldatud küsitluste põhjal on suurimad šansid saada valituks Moldova presidendiks sotside juhil Ihor Dodonil (30%), ent populaarne EL-meelne eksharidusminister Maia Sandu on 21%-ga teine. Riik ja rahvas, välisjõududest rääkimata aga alles seedivad Moldova esioligarhi ja praeguse valitsuse halli kardinali Vlad Plahotniuci kannapööret – asjaajajast Moskvaga on üleöö saanud Moldova Euroopa Liitu viija ja esiläbirääkija. Pärast tema käiku ja esinemist Washingtonis asuvas Atlantic Councilis tõdeti kõrgel tasemel, et Plahotniucist on probleemi asemel saanud selle lahendaja! Eks aeg näita.

Ukraina aga tähistas võidupäeva nagu Euroopagi 8. mail. Päev varem avas president Porošenko Poltavas monumendi hetman (1687-1708) Mazepale, kes suutis küll parem- ja vasakkalda Ukrainad ühendada, ent kelle katse libiseda Venemaa mõju alt välja Rootsi kuninga alamaks hakkamisega osutus hukatuslikuks mõlemale. Porošenko aga pakkus monumenti avades uue lennuka mõtte: „Ajal, mil Peeter I raius akent Euroopasse, käis Mazepa seal läbi ukse.“ Nii käivat asjad Porošenko sõnul tänagi.