Toomas Alatalu: kes on poliitvõlur Nikol Pashinjan ja mida ta võib saavutada?

Kes on see nokkmütsi ja seljakotiga habemik, kes tunneb põhjalikult masside psühholoogiat, võtab kokku vaatleja ning ajaloolane Toomas Alatalu.

Arvata võis, et Armeenia parlament kohe Pashinjanist (ajutist) riigijuhti ei tee, sest kes ikka on nõus tükki võimust loovutama. Pealegi kui on võimalus kaubelda, milleks on seadusega ka piisavalt aega tagatud – uus peaministri valimine toimuks 8. mail ja kui ka siis ebaõnnestub, tulevad uued valimised. Hetkel on ka teistsuguse stsenaariumi võimalus – parlament koguneb siiski varem ja valib Pashinjani peaministriks. Tema esmamureks saab uue valimisseaduse tegemine ja erakorraliste valimiste läbiviimine. Lootuses, et riik saab uue poliitnäo.

Eile toimus Armeenia parlamendis kõva ajurünnak – küsimuste-vastuste istung kestis 9 tundi, võimupartei võttis enne hääletust vaheaja ja ikkagi jäi tulemuseks +45/-56 (kummaltki poolt puudus 2 inimest) ehk ajutine valitsus võimutseb edasi. Just viimase võimalike toimetamiste piiramiseks kuulutatigi välja üldstreik koos linnatranspordi blokeerimisega. Selles on opositsioonile marjaks noorte aktiivsus, mille kuritarvitamine või kasutamine oli parlamendis kõlanud viimaste vihaste repliikide peasisu. On ülimalt kosutav teada – kasvõi võrreldes 1. mail Pariisis märatsenud noortega – et armeenlaste uus põlvkond on kõik need kolm nädalat (revolutsioon algas 13.04) konfliktitsenud/võidelnud võimudega üllatavalt korralikult ja n.ö. seaduse raames.