Toomas Alatalu: Kreml sai Lätis tagasilöögi. Kas Eestis alistab Yana Toom Edgar Savisaare?
Elik – Venemaal endas ei juhtunud nädalate ja kuude kaupa kohe midagi säärast, millest tulnuks televaatajaid informeerida. Ja kõiki ju huvitas Ukraina!?
Pole saladus, et igapäevaste uudistesaadete niisugune ülesehitus oli ja on paljus orienteeritud kaasmaalastele naaberriikides, kelle jaoks Moskvast tulev info on siiani ainuautoriteet. Nagu teada, on USA, Euroopa Liidu ja teiste demokraatlike riikide poolt Venemaa suhtes rakendatud sanktsioonid hakanud toimima ja uudistesaadetes tuleb nüüd ka seda kajastada.
Arusaadavalt kasutatakse selle edastamisel võtteid jätmaks televaatajale muljet, et häda pole midagi, Kremli poliitikal on mõistjaid ja seda kinnitab nö. Moskva-meelsete edu ka teistes riikides. Just sellel nurga alt serveeritakse juba mitmendat päeva Läti Moskva-meelse erakonna Koosmeel edu laupäevastel Saeima valimistel, kus see venelaste-lätlaste erakond tõesti edestas lätlaste erakondi. Ent väidetakse sedagi, et Koosmeele juht Nils Ušakovs valmistub valitsust kokku panema.
Kuna Ušakovs käis kolm nädalat tagasi Moskvas, et pehmendada Venemaa poolt rakendatud vastusanktsioonide mõju Läti äriringkondadele ja elanikele, siis mõistagi väärib mees seetõttu esiletõstmist, ent tema asumine Vene telekanalitel väljapakutud ametisse on mõistagi välistatud, nagu pole tegelikult õige ka jutt Koosmeele valimisedust. Kui mõistatada, miks siis ikkagi Moskvas nii edasi räägitakse, siis julgeks tõdeda kriisi murdepunkti kättejõudmist – enamus saab aru, et senine jutt on end ammendanud ja tuleks kõik ümber hinnata. Pole aga kedagi, kes julgeks vastava korralduse anda ja nii ongi asi sujuvalt üle läinud absurdsuste väitmiseni teleekraanilt. Nagu teada, lõpeb säärane seis alati järsu pöördega (mille toimumisaega on võimatu ette näha).
Ent nüüd täpsemalt. Tänu tormilisele poliitelule Lätis, kus viimase viie aasta sisse mahuvad ka kaks allkirjade kogumise kampaaniat, põhiseaduse muudatuste – tegemaks vene keelt riigikeeleks - rahvahääletus (veebruaris 2012), parlamendi laialisaatmise rahvahääletus (juuli 2011) ja erakorralised parlamendivalimised, on analüütikute käes kolme parlamendivalimiste (oktoober 2010, september 2011, oktoober 2014), kohalike valimiste (juuni 2013), Europarlamendi valimiste (mai 2014) ja kahe referendumi hääletuse tulemused. Enneolematu kogus võrdlusmaterjali. Madalaim osavõtt – 30% - oli Europarlamendi valimistel, 44,7% osales juuli 2014 referendumist, kuid vene keele referendum tõi välja rekordilise osaluse – 71,1%. Saeima valimiste osalused olid 62%, 59,5% ja 58,3% ehk siis saab just viimaseid kõrvutada küll.
Venelaste suur osakaal Läti elanikkonnas ja Riias on üldteada ning nende vastasseis 4. mail 1990 taastatud riigile hoidis maailma kaua ärevil. 2005.a. toimus siiski pööre, sest venelaste noorem põlvkond valis enda liidriks 29-aastase ajakirjaniku Nils Ušakovsi, kes leidis ühise keele ka arvestatava osa lätlastest vasakpoolsete ja lätlastest ärimeestega. 2006.a. valimistel olid oma nimekirjadega väljas nii venelaste noorem kui jätkuvalt inimõigustele rõhuv (isegi nende erakond kandis nime „Inimõiguste eest Lätis“) vanem seltskond, kellest tuntuim nimi on Europarlamendi saadik Tatjana Zhdanok. Esimene osutus selgelt soosituks ja sealtpeale tegi Ushakovs imetegusid, saades 2009.a. esimeseks venelasest Riia linnapeaks ja tehes oma Koosmeelega juunis 2013 puhta töö kohalikel valimistel Riias (39 kohta 60st).
Mis aga puutub Saeima valimisi ja nende vahele jäävat vene keele referendumi tulemusi, siis andsid need Koosmeelele järgmised häältesummad: 251400 (2010),), 266000 (september 2011), 273400 (veebruar 2012), 209000. Peaks olema selge, et tegemist oli siiski tagasilöögiga valimistel, mida kinnitab seegi, et senise 31 koha asemel on Koosmeelel nüüd 24 kohta Saeima 100st kohast.
Pole raske mõista, et toetuse järsk kahanemine oli otseselt tingitud Koosmeele aktivistide avalikust toetusest Kremli Ukraina poliitikale – Riias ja mujal toetati seda korduvalt miitingute ja pikettidega, vastav jutt kõlas 13. septembril Riias toimunud Balti riikides elavate Venemaa kaasmaalaste aastakonverentsil ja mujalgi. Seda põhjendust toetab ka Zhdanoka kandepinna kadumine – kuigi talle piisas kõigest 28300st häälest tagamaks uuesti kohta Brüsselis, kogus tema erakond Vene Liit poole vähem - 14400 häält Saeima valimistel. Oma osa selles etendas kindlasti Zhdanoki sõit Krimmi, kus ta sõlmis parteide vahelise koostööleppe sealse peamehe Aksjonoviga (varem väikesearvulise Krimmi Vene Liidu juht, kuid alla kirjutas kui Ühtse Venemaa liige). Teisisõnu – valimiste konkreetsed tulemused Lätis kinnitavad, et suur osa neist, kes vahepeal läksid kaasa Koosmeele uue imago ja värskusega, hääletasid sedapuhku teiste erkondade poolt (valimas käinute üldarv 2011. a. oli 917680, nüüd 913211).
Ajaloos on läinud nii, et (alati) viis kuud varem toimunud Läti valimistel ilmnenu on teinekord kajastunud ka Riigikogu valimistel. Vähemalt 2007 ja 2011 oli see nii. Seda suurema huviga – silmas pidades kasvõi Savisaare allajäämist Jana Toomile europarlamendi valimistel – tasub oodata, kas nii läheb ka 1. märtsil 2015.
