Toomas Alatalu: kuninganna natsitervitust pole vaja panna suure kella külge

Arusaadav, et The Sun lihtsalt näitas tulevase kuninganna natsitervitust. Ajakirjandus kui neljas võim on võim. Võimu aga teatavasti tuleb või siis on vähemalt tark austada... teatud piirini. Kuna igat mineviku meenutust tuleb võtta ajaloolises kontekstis, siis ilmselt peaks antudki „luukere minevikust“ sundima meid pehmendama oma pilku tänaste analoogiliste natsitervituste puhul (millega on ju hakkama saanud ka mõni Briti kuningakoja tänane noor).

Mõistagi tuleb tehtavat märgata, ent pole ka vaja üksnes teatud žesti panna suure ja pidevalt heliseva kella külge – vast see võikski olla üks peamine antud foto avaldamise sõnum. Pealegi juhul, kui on tegemist noorte inimestega.

Kui suudetakse mõista Briti printsesside süüdimatut hetkemeeleolu toona, siis on aeg mõista paremini ka neid, kes olid suurjõudude poliitika tõttu pandud sundseisu ja keda järgnenud pool sajandit töödeldi nn. kaadrite arvestuslehes küsimusega „Kus teie ja/või teie sugulased viibisid Suure Isamaasõja ajal – okupeeritud territooriumil või mujal?“ Elik – oled esimese või teise järgu kodanik. Natsidel ja natsi võimu all sunnitult elanutel oli siiski selge vahe. Sestap peaks juhtum Albioni saarel viima mõtted ka sellele, et natsismi ja selle taassünni taunimisest kui igati mõistetavast protsessist on tänaseks saanud ühe riigi päevapoliitika vahetu osa, mis seetõttu mõjub üledoseerituna ja käib ka endiselt ohtlikul rajal. Pean silmas pikalt käinud ning tänagi jätkuvat naabrite sildistamist – need riigid ja rahvad olid/on natsilembelised ja fašistid, fašistid on (jälle) võimul jmt! Seda arvestades jääb vaid huviga oodata, mismoodi Kremli propaganda The Suni “paljastust“ kommenteerib.

Muide, Vene Riigiduuma just arutas seadust, millega püüti salastada ehk siis kustutada teatud eluloolisi andmeid – teema, mis meil oli aktuaalne 5-6-aastat tagasi. Täna – tulevase kuninganna lugu teades – peaks olema suurem kindlustunne neil, kes alati ja õigesti ütlevad „ei“ ajaloo n-ö puhtaks kirjutamisele. Elu on mitmekesine ja arenev ning mõjusid mujalt ei osata reeglina koheselt hinnata. Aga, nagu viidatud – ajalugu peab olema kirjas ikkagi ka objektiivselt ja mitmekülgselt esitatuna. Ent eks väiksed hakka end selle kirjutamiseks liigutama ikka alles siis, kui suured on juba ajalugu teinud. Mida The Suni foto omamoodi diskreetselt ka tegi.