Loomulikult mäletavad kõik toonaseid telekaadreid näitamaks ei-tea-kust-ilmunud-rohelisi-mehikesi, kes – pärast Krimmi hõivamist - ilmusid Ida-Ukraina keskuste administratiivhoonete ette ja reeglina üksteisele kitse tehes ronisid sisse teise või kolmanda korruse akendest. Siis vatiti seestpoolt uksed ja järgnes uute, Kiievile mittealluvate võimumeeste avalik ametissepanek.

Krooniks neile sõjaliste vilumuste näitamisele said Donetski ja Luhanski rahvavabariigid. Tegelikult üritati ka laiemalt – kogu Musta mere rannikut hõlmava Novorossija loomist, ent ju peeti seda liialt suureks suutäieks üllatunud Euroopa jaoks. Ehkki Brüssel reageeris hämmastavalt aeglaselt, tekkis ühel hetkel siiski Ida-Ukraina konflikti poliitilise reguleerimise Normandia formaat Saksamaa kantslerist, Prantsuse, Venemaa ja Ukraina presidentidest ning sündisid ka nn. Minski lepingud.