Toomas Alatalu: sotsialistide lameda käitumise tõttu on Katalooniat sel aastal tabanud juba viis represseerimise lainet

Nädala algul täitus kuu sellest, kui Kataloonia parlament kinnitas 1. oktoobri rahahääletuse tulemused ja kuulutas (+70 -10, 2 tühja häält ja 53 hääletamisest loobunut saadikut) piirkonna "iseseisvaks vabariigiks".

40 minuti hiljem vastas Hispaania senat sellele (+214 -47 =1) frankistliku reziimi järel 1978.a. koostatud põhiseaduse §155 jõustamisega, mis lubab valitsusel regioonides erakorralisi meetmeid kasutada. Selle alusel saatis peaminister Mariano Rajoy 28. oktoobril Kataloonia parlamendi ja valitsuse laiali ning määras 21. detsembrile uued kohaliku parlamendi valimised. 3 päeva hiljem tühistas Hispaania ülemkohus Kataloonia iseseisvumisotsuse.

2. novembril algas uus repressioonide laine – Madridi ilmumiseks kutse saanud kaheksa Kataloonia ministrit viidi suurte julgestusabinõude saatel kohtuhoonest otse vanglasse. Päev hiljem esitati Euroopa väljaandmise order ka Belgia valitsusele, sest 5 ministrit, k.a. Kataloonia valitsusjuht Puigdemont olid siirdunud Brüsselisse. 4. detsembril tuleb Belgia võimudel otsustada, mida nende isikutega ette võtta – välja anda Hispaaniale või mitte. Süüdistused, mida kõigile esitatakse, on rängad – mäss, separatism, finantskuriteod. Samas on kõik süüdistatavad registreeritud kandidaatideks eelseisvatel valimistel.