Kui Vabaerakonda võib pidada poliitmaastiku umbejooksmist tunnistava kolmiku armust ja toel (rahvakogu, Jääkelder) tekkinud koosluseks, kes püüab käituda kehtivate reeglite ja korrektse sõnakasutuse raames, siis EKRE esindab Euroopa Liidu raames (või sellega liitumis käigus) tekkinud seda erakonna tüüpi, mille tuntus ja suurem/väiksem valimisedu kodumaal tuleneb mitte niivõrd vastandumisest teistele koduparteidele, kuivõrd julgest vastandumisest Euroopa Liidule ja selle väärtustele ja ideaalidele. Kuna ikka on kergem kritiseerida seda, kes asub kaugemal ja kõrgemal, siis pole ime, et need erakonnad saavad tuntuks ja „tuntuks“ just Euroopa parlamendi valimistel, milledest osavõtt on 2-4 korda tagasihoidlikum kui rahvusparlamentide valimistel. Öelgem nii – need parteid oskavad konjunktuuri – vähene valimisaktiivsus, mitmesugused kriisid, segane rahvusvaheline olukord, jmt. hästi kasutada.

Valjult rahvuslike huvide ja oma rahvuse kaitsmisest, kodu- ja eurobürokraatide ja -korruptantide vastasest võitlusest rääkivate erakondade kaasaräämine kodumaa-poliitikas sõltub mõistagi kohalikust poliitmaastikust, „oma elektoraadist“, ent ka sellest, kui hästi või halvasti osatakse teiste erakondadega asju ajada. Viimast sai mainitud silmas pidades Läti rahvuslaste „Visu Latvijai“ saatust, kes 2000-2011 toimetas üksi ja oli kogu aeg Kremli propaganda hambus, ent liitus siis laia koalitsiooniga (liberaalidest rahvuslasteni), mis tuli ja on praegugi võimul. EKRE-l on teadu töökontaktid Rootsi Demokraatidega, kuid tema tulevikust rääkides pean Eesti kui piiririigi staatusest tulenevalt targemaks otsida võrdlusmaterjali ikkagi sealt, kus otseselt mängus Venemaa ambitsioonid ehk Ida-Euroopast. Lätlaste parteiga pea sama vana - 2002.aastal Ungaris rajatud Jobbik ja 2005. aastal.

Bulgaarias loodud Ataka aga jätkavad omapäitsi – esimene tõusulainel (2014.a. valimistel sai 20 protsenti häältest ja on üks neljast parlamendiparteist), teine languses (2013.a. oli samuti üks neljast parlamendiparteist, ent 2014.a. hävis algul Euroopa parlamendi valmistel ja osutus järgnenud erakorralistel parlamendivalmistel kõigest seitsmendaks poliitjõuks riigis, kaotades pooled oma senistest mandaatidest).

EKRE kohest (seejuures siiski mitte peaministri esimese, vaid teise avaldusega) nurkaarvamist, täpsemalt juba seal oleva Keskerakonna juurde, võis karta. Et seda aga tehti vastvalitud riigikogu liikme aastatetaguste avalduste ja nende mittekohese taunimise ettekäändel, on mõtlemapanev, ent mõningaid hiljutisi seiku meenutades samas mitte üllatav käik Eesti poliitikas. Küll aga oli üllatuseks paljude poliitikute siiras üllatumine, sest alles kolm kuud tagasi, kui eelmine riigikogu toetas valimisea langetamist 16.eluaastale, kaikus Toompea kinnitustest, et uuringute kohaselt hääletavad Eesti noored nagu vanad ning pole äärmuslike parteide ja kandidaatide ohtu.

Ehk siis saab jällegi väita, et Eestis tehakse seadusi nendele, keda tegelikult ei tunta või kellede seas viiakse läbi selgelt ebakompetentseid uuringuid!? Veelgi tõsisem on aga selgus selles - mis mingil juhul ei tohtinuks olla uudis! – et EKRE ja ka tema noorteorganisatsiooni tegevust on aastaid jälgitud tähelepanelikult Venemaal. Samuti Iisraelis, mille vastavad organisatsioonid jälgivad (Wiesentahl keskuse juht Efraim Zuroff pidas vajalikuks ise kohale tulla, nägemaks EKRE noorteorganisatsiooni üritust!) kõike seda, mis puudutab holokausti ja natside tegevuse hindamist. Hea oli, et USA kohalik saatkond pidas vajalikuks isiklikku kontakti kõmu tekitanud noorpoliitikuga, mis oli julgustav samm (USA kahe erakonna erimeelsusi kolmnurgas USA-Iisrael-Venemaa teades) ja loodetavasti tegi kõigile juhtumiga kokkupuutuvatele isikutele selgeks, et poliitika on ikka tõsine asi.

Nagu ka suure poliitika lugemine. Pole kahtlustki, et tänu EKRE pääsule Toompeale sai Moskva propagandamasin uue objekti, mida regulaarselt rünnata ja hoiatava näitena oma elanikele serveerida. Mõistagi ei jää meil siin muud üle, kui toimuvaga leppida, sest Kremli suud me juba kinni ei pane! Kuna sealne jutt kubiseb valedest, siis lohutagem end selle jälgimisega, kui järsult on muutunud Kremli toon EKRE-lastega kõnepruugi osas samasuguste Ungari ja Kreeka parteilaste suhtes. Asi selles, et mainitud kahe riigi valitsused võivad olla kaalukeeleks Euroopa Liidu sanktsioonide poliitika muutmises. Sestap peab Moskva täna targemaks nende rahvuslasi mitte kolkida ja ... annab selle asemel topelt EKRE-le, s.t. Eestile ja Obama poliitikale ka!. Meeldib või mitte, aga nii see on ja jääb ning tänane seis küll ei tõota, et keegi kohalikest valgetest erakondadest ruttaks EKRE-le appi. Küll aga saab jällegi oma tolerantsi ilmutada Savisaar, kelle Tallinna TV oli siianigi Helmede ja nende tõekspidamiste usin edastaja. Nüüd aga on reaalsus see, et nurgas on mitte enam üks, vaid kaks parlamendiparteid. Seda kohe kindlasti presidendivalimisteni sügisel 2016 – asi, mille võitmine ongi praegu kokkusobitatava koalitsiooni peamure.

Samas on EKRE esindajatel Toompeal tagatud kohad Riigikogu esindustes rahvusvahelistes parlamentaarsetes organisatsioonides ehk siis võimalus edendada suhteid samameelsete erakondadega teistes riikides. Pole kahtlustki, et nad äratavad Euroopas tähelepanu. Kas sellest piisab ka valimiskünnise ületamiseks 2019.aasta riigikogu valimistel, saab selgemaks juba uue Eesti Vabariigi presidendi päevil.

Jaga
Kommentaarid