Toomas Hendrik Ilves: Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi
Tänavuseks iseseisvuspäevaks sai president Toomas Hendrik Ilveselt teenetemärgi tavalisest rohkem ettevõtjaid ja ärijuhte. Meenutame, mida Ilves on iseseisvuspäeval peetud kõnedes ettevõtluse ja majanduse kohta öelnud.
Tartus 24. veebruaril 2007
••Majanduse üks põhitõdesid kutsub jõukamatel aegadel langetama otsuseid, mis aitavad kitsamates tingimustes hakkama saada. Kas meie rekordilisi kasumeid teenivad ettevõtjad ikka investeerivad piisaval määral innovaatilisse tootmisse, mis muu hulgas aitaks toime tulla aina suuremaks arengutakistuseks muutuva tööjõupuudusega?
Tallinnas 24. veebruaril 2008
••Me peaksime oma tööga kogutud kapitali panema uusi ja tarku asju tegema, mitte püüdma samu asju uuesti teha. Odav töö suurt jõukust ei loo. Nii lihtne see ongi. Kui vaatame edukaid riike, siis näeme kõikjal erasektori väga suurt panust innovatsiooni, teadusesse, uutesse ideedesse ja lahendustesse.
Jõhvis 24. veebruaril 2009
••Praegu on Eesti ettevõtetel äärmiselt raske. […] Kuid rääkida tuleb ka sellest, et sammud majanduse tasakaalustamiseks, mida praegu astume, ei lahenda meie hädade põhiküsimusi. […]
Rääkigem siis täna ausalt sellestki, et 2007. aastal panustasid Eesti ettevõtjad iga kümne kinnisvarasse paigutatud krooni kohta vaid ühe krooni innovatsiooni. Head sõbrad! Suhtumisega, et kiire kasum ja tänane tulu on olulisem kui tulevik, Eesti majandusele uut jõudu ja kvaliteeti luua ei saa. Siis on tulevik vaene.
Tartus 24. veebruaril 2010
••Euro lisab meile enesekindlust ja turvatunnet, et meie enda ja siia investeeritud raha ei kaota oma väärtust. Seda kindlust vajab välisinvestorite kõrval ka Maardu maaler ja Lasnamäe lasteaednik, kes on aluseta kuulujuttude tõttu juba mitu korda oma kroonid valuutavahetuspunkti viinud.
Tallinnas 24. veebruaril 201
••Meie järgmise põlve ülesandeid, võimalusi ja vajadusi pole võimalik arvudega kirjeldada näiteks eelarvedefitsiidi või ekspordi mahuna. Neid arve tuleb järgida ja jälgida, nagu iga täiskasvanu peab jälgima ja hoidma oma tervist. Aga see pole elu eesmärk iseenesest.
Elukvaliteet kui Eesti edasise arengu põhiküsimus on ilmselt tõepoolest paljudele harjumatu mõte. Olen siiski veendunud, et just elukvaliteet mõjutab edaspidi kõige rohkem Eesti elukäiku, ja mitte mineviku hirmud, investeeringute hulk või maksumäärad.
Tartus 24. veebruaril 2012
••Maksukoorem on valik. Valija valik. Nüüd aga tuleks küsida endalt, oma vanematelt, oma naabrilt, kas ollakse valmis ise kõrgemaid makse maksma, koos kõige sellega, mida selline otsus endas kätkeb.
Tallinnas 24. veebruaril 2013
••Me peame järgmise seitsme aasta jooksul nii targaks saama, et me saame ise hakkama. Me peame kasutama Euroopa Liidu järeleaitamisfondide raha tõhusamalt eelkõige selleks, et luua midagi kestlikku. Midagi sellist, mis hiljem omal jõul edasi elab ja areneb.
Pärnus 24. veebruaril 2014
••Alles jäävad suuresti need, enamasti madalapalgalised tööd, mida tark masin veel teha ei saa. Just madalapalgalised. Teisalt jäävad või hoopis tekivad kõrgelt tasustatavad töökohad, mida täidavad haritud, loovad ja oskustega töötajad, ilma kelleta tark masin kunagi hakkama ei saa. […] Tulevikus pole enam lihtsalt juriste, arste, turvatöötajaid, geneetikuid; isegi mitte rahvaluulekogujaid ja paljusid oskustöölisi. Kõigi nende erialade esindajad on ühtlasi ka infotehnoloogia spetsialistid.
