“Jah, võin küll,” vastas selle peale praegune populaarseim presidendikandidaat lühidalt.

SOOME OLÜMPIAVÕITJA ODAVISKAJA PAULI NEVALA väidab nüüd, et sai 1968. aastal Toomas Savilt tablette, mis parandasid tema võistlustulemusi.

Kas Savi ja Nevala jutus on vastuolu? Uus ÕS määratleb sõna “doping” tähenduse nii – kunstlikud ergutid ja nende kasutamine. Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelustas kunstlike ergutite kasutamise alles 1974. aastal, seega oli tablettide neelamine kuus aastat varem ehk ainult eetiliselt küsitav tegevus.

Üks kolleeg on veendunud, et 1968. aastal Soome odaviskajatele tablette ärides ei rikkunud Savi ühtki tollast sportlikku reeglit. Pigem oli selle spordiajakirjaniku meelest Savi toonases tegevuses ainuke keelatud asi välismaalastega äritsemine, mis oli N Liidus karmilt karistatav, kuid laialt levinud tegevus.

Kui nii, siis pole Savil põhjust telefonitoru hargile pilduda, vaid rahulikult seletada, kuidas omal ajal asjad käisid. Vastikutele küsimustele tuleb tal (ja igal teisel presidendikandidaadil) vastata niikuinii.

Inglastel on ütlus, et mida kõrgemale puu otsa pärdik ronib, seda kaugemale tema paljas punane tagumik paistab. Selle piltliku võrdlusega selgitatakse, et mida silmapaistvamale kohale ühiskonnas keegi tõuseb, seda selgemalt ilmnevad kõik tema puudused ja patud. See, mis on talutav riigikogu esimehe juures, tekitab kohe teravaid küsimusi presidendikandidaadi puhul.

ANDRUS VEERPALU TEGI kaks nädalat tagasi Suusaliidu presidendile Toomas Savile tõelise kingituse, sest MM-tiitel Lahtist väärtustab tugevasti ka presidendikandidaadi tegevust suusatamise arendamisel. Soome suusakoondise dopinguskandaal tegi Savile samas karuteene, sest tõstis dopinguteema avalikkuse tähelepanu keskmesse ning tegi inimesed igasuguse ebaausa mängu suhtes spordis eriti tundlikuks.

Sel taustal tasub endisel spordiarstil erinevalt peaminister Mart Laarist ebamugavatele küsimustele võimalikult kohe ning kindlasti päris ausalt vastata.