Toomas Vitsut: Kas teeme trahvidega riigi rikkaks?
Lootus, et karmistuvad trahvid hoiavad kuriteod ära, on suhteliselt naiivne. Pigem näeme, kuidas valitsus otsib taas vahendeid, kuidas üha suurenevat riigieelarveauku vähegi kokku traageldada.
Keskmine politsei- ja piirivalveameti (PPA) määratud rahatrahv on ainuüksi viimase nelja aasta jooksul kasvanud 79 eurolt 122 eurole ehk enam kui poole võrra. Kui rahatrahvide suurus on kasvanud, siis seda kummalisem on, et karistuste karmistamist põhjendatakse vajadusega arvestada inimeste sissetulekute kasvuga.
Eeldatud on minimaalselt kümne protsendi suurust keskmist trahvisummade tõusu, mis ainuüksi PPA määratud trahvide põhjal tehtud arvutusi tähendab 1,1-1,3 miljonit eurot tulu. Valdav osa näiteks kiiruskaamerate poolt tehtavatest hoiatustrahvidest määratakse praeguse korra järgi 9-18 eurot ja need rikkumised moodustavad 62 protsenti kõigist kiiruskaamerate trahviteadetest. Ainuüksi minimaalse hoiatustrahvi määra tõstmine seniselt 9 eurolt 15 eurole peaks riigi kukrut täitma 336 000 euroga.
Praegu nenditakse vaid, et kui trahvisummad on tõstetud viimase piirini, siis suuremat trahvi ei suuda inimesed tasuda. Puuduvad analüüsid, mis näitavad, milline oleks trahvimäärade optimaalne tase. Teatavasti hakkavad inimesed karistustest kõrvale hiilima, kui karistused liiga karmiks muutuvad.
Tõsi, tasakaalustavaks jõuks on plaanis mitmed muutused, mis seadusemuudatuste jõustudes trahviühiku tõstmise mõju veidi leevendavad. Väga oluline on kaalumise võimalus, mis annab kohtuvälisele menetlejale ja kohtule võimaluse määrata rahatrahv vastavalt inimese sissetuleku suurusele. Kõige tõenäolisem on, et sellist meedet rakendatakse edaspidi liiklussüütegude puhul, mis arvestab eelkõige olukorra ohtlikkust - mida ohtlikum on situatsioon, seda suurem saab olema trahv.
Keskerakond on ka varasemalt välja toonud, et liiklustrahvide suurus võiks olla seotud inimeste sissetulekuga, kuna inimeste jõukus on erinev ning trahv, mis mõnele inimesele võib tähendada nädalapalka, on teisele kui hane selga vesi. Ainsaks takistuseks, mis sissetulekutest sõltuvat trahvide määramist on seni takistanud, on tehnilised puudujäägid, mis ei võimalda PPA ja maksu- ning tolliameti vastavaid andmebaase vajalikul määral ühendada.
Edaspidi peab arvestama, et pikeneb ka rahatrahvi tasumise tähtaeg. Kui praegu on rahatrahvi võimalik vabatahtlikuna tasuda 15 päeva jooksul, siis edaspidi pikeneb tähtaeg 45 päevani, et anda aega trahvi tasumiseks. Antud muudatus on mõistlik, kuna palju inimesi elab endiselt palgapäevast palgapäevani ja inimesel peab olema mõistlik aeg, et oma kohustustega toime tulla.
Senisest enam soositakse trahviraha ositi maksmist, mis seni oli võimalik, aga inimeste poolt väheteadvustatud. Lisaks tasumise tähtaja pikendamisele pikeneb kohtutäituri poolt antud vabatahtliku täitmise periood, mis praegu on 10 päeva, aga alates käesoleva aasta märtsist 30 päeva.
Praeguste seadusemuudatuste taustal tasub meenutada, et juba eelmise aasta algusest jõustusid karistusseadustiku muudatused, mis kergitasid kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse päevamäära enam kui kolm korda. Sellele järgnesid nüüd eraisikute väärtegude eest määratavad karistusmäärad, mille tõstmine mõjub ühest küljest hirmutavalt, kuid teisest küljest jätab taas vägisi mulje, et valitsus on nälja kustutamiseks kokku otsimas viimastki küpsisepuru.
