-Registreeritud töötus umbes 8 protsenti. Eurostat teatas, et tänavu esimeses kvartalis on Eesti töötusmäär ligi 14 protsenti. Nende näitajatega on Eesti töötuse languse osas ELi esirinnas. Kas see trend jätkub?

Võib eeldada, et olukord läheb ka edaspidi paremaks. Tööturul on näha ilmselget elavnemist. Seda näitab kasvõi tööpakkumiste arvu kasv.

Samas tuleb arvestada, et suvel on töötus praktiliselt alati langenud. Sügisel võib oodata, et töötus taas pisut suureneb. Näiteks need koolilõpetajad, kes pole tööd leidnud, võtavad end töötukassas arevele, samuti ka suvised hooajalised töötajad.

Kui numbrid näitavad töötuse langust, siis tuleb arvestada ka suure heitunute hulgaga ehk nende inimestega, kes ei loodagi enam tööd leida ja kes on tööta olnud üle 12 kuu.

Nende eneseusk on murenenud, tervis halvenenud ja paljud on haaranud viinapudeli järele. Ka väike töötuabiraha on üks põhjus, miks nad ei ole enam töötukassas arvel. See praegune summa ei motiveeri neid, et end töötukassas näitamas käia.

-Kas registreeritud töötuse vähenemise ja eestlaste välismaale tööle mineku vahel on mingi seos?

Inimesi on läinud päris palju välismaale tööle. Minnakse kümnete tuhandete kaupa. Praegune olukord soodustab seda, et inimesed lähevad meilt ära ja võib-olla nad pikemas perspektiivis jäävadki võõrsile. Põhjus on ikkagi siinsetes väga madalates palkades, mis sunnivad elama vaesuspiiril.

-Kui tööjõud Eestist välja voolab, kas on oodata, et siinsed ettevõtjad hakkavad rohkem palka maksma?

Kui tööjõudu ei ole piisavalt, siis loomulikult palgasurve kasvab. Kui töötusmäär jõuab teatud piirini, kuskil nelja protsendini, nagu oli meil headel aegadel, siis palgasurve suureneb.

-Kuidas hakkab kujunema tööhõive taastumine kriisieelsele tasemele?

Ma arvan, et see ei lähe sugugi kiiresti. Kriisieelsele tööhõivetasemele jõudmine võtab väga palju aega.

-Mis oleks optimaalne töötusmäär Eestis?

Kui see oleks 4-5 protsenti, siis oleks see hea. Inimesed saaksid rahulikult töökohta vahetada ja ei peaks nii väga homse pärast muretsema.