Link kopeeritud!

Transpordi- ja logistikaekspertide pöördumine: poole miljardi euro küsimus ehk mida muud saaks Rail Balticu omaosaluse eest?

 (168)
Transpordi- ja logistikaekspertide pöördumine: poole miljardi euro küsimus ehk mida muud saaks Rail Balticu omaosaluse eest?
Foto: Eero Vabamägi

Selle summa eest saaks kogu olemasoleva Eesti raudteevõrgu kiiruse suurendada 160 km/h-ni. Nii saaks Tallinnast Tartusse pooleteise tunniga, Valka pisut üle kahe ja Riiga 3,5 tunniga. Pea kõik teised raudteega ühendatud Eesti linnad asuksid Tallinnast alla kahetunnise rongisõidu kaugusel.

On ilmselge, et Eesti vajab korralikke raudteid, mis toimivad nii rahvusvaheliselt kui ka riigi sees. Ka meil oleks väga hea meel, kui Tallinnast viiks rong Riiga ainult kahe tunniga. Paraku näitab Eesti praegune majanduslik reaalsus, et selle eesmärgi saavutamine nõuab hoolimata EL-i kaasabist ohvreid, sest mida uhkemat ja kiiremat raudteed me soovime, seda vähem raha jääb teiste objektide ja riigi ülesannete tarbeks.

Rongiga sõitjate vedamine kaugustele, milleks kulub üle nelja-viie tunni, ei konkureeri aja ega hinna mõttes lennukitega. Kuna Poolas ei ole meile vajaliku kiirraudtee rajamist lähematel aastakümnetel ette näha, siis seda enam on Poola-Leedu piirini sõitmine kiirusel 240 km/h küsitava väärtusega luksus. Kaubavedude tarbeks pole jällegi tarvis kiirraudteed, sest kaubarongid ei liigu üle 120 km/h ja suuremahuline raudteekaubavedu meretee kõrval nagunii ei konkureeri.

Samal ajal on uute reisirongide tulekuga plahvatuslikult suurenenud nõudlus riigisisese sõitjateveo järele, mistõttu muutub meie praeguse raudteevõrgu uuendamine üha olulisemaks. Raha selleks aga napib, sest kaubamahud on kokku kuivanud. Ainuke pääsetee on riigieelarvest rahastamine. Ometi näeme, et isegi praeguse raudteevõrgu üsna tagasihoidlike vajaduste katmiseks on riigi vahendeid väga raske leida. Kiiruste suurendamise plaanid on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel külmutatud.

Samal teemal:

Seisame silmitsi kummalise olukorraga: ühest küljest tahame ehitada üle 200 km uut raudteed, teisest küljest tuleme vaevu toime praeguse võrgu ülalpidamisega ja olemasolevate kiiruste hoidmisega. Seepärast on tõenäoline, et Rail Balticu otsetrassi nimel tuleb ohverdada osa meie praegustest raudteedest. Kas me oleme selleks valmis?

Eesti maksumaksja omaosalus Rail Balticus oleks vajalike lisatööde tõttu tõenäoliselt vähemalt pool miljardit eurot.

Lugupeetud riigikogu liikmed ja kaaskodanikud! See küsimus on kõigile meile. Vaagigem seda.

Kujutlegem kaalusid. Ühele kaalukausile asetagem hüpoteetiline olukord, kui praegustel tingimustel plaanitav Rail Baltic peaks valmima. See tähendab, et Eesti pinnale tekib uus raudteetaristu: 1435 mm rööpmevahega trass Pärnu kaudu Riiga maksumusega 1,3 miljardit eurot.

Eesti maksumaksja omaosalus sellise Rail Balticu rajamises on ebaselge, kuid vajalike lisatööde tõttu tõenäoliselt vähemalt pool miljardit eurot. See summa võib aga märgatavalt suureneda, nagu igasuguste ehituste puhul tavaliselt juhtub, sest rahastamine pärast 2021. aastat on kõigi jaoks teadmata.

Teisele kaalukausile asetagem võimalus needsamad 500 miljonit eurot kulutada olemasoleva 1520 mm raudtee rekonstrueerimiseks. Selle summa eest saaks kogu olemasoleva Eesti raudteevõrgu kiiruse suurendada 160 km/h-ni. Nii saaks Tallinnast Tartusse pooleteise tunniga, Valka pisut üle kahe ja Riiga 3,5 tunniga. Pea kõik teised raudteega ühendatud Eesti linnad asuksid Tallinnast alla kahetunnise rongisõidu kaugusel.

Selle raha eest saaks kogu olemasoleva raudteevõrgu kiiruse suurendada 160 km/h-ni. Tallinnast Valka saaks siis pisut üle kahe tunniga.

Kui meil oleks 700 miljonit eurot, siis võiksime ka Tallinna-Tartu-Valga liini ja Tallinna-Narva liini elektrifitseerida. Nii väheneksid märgatavalt rongioperaatorite kulud ning tekiks huvi kommertsalustel liinide käivitamise vastu Tallinnast Tartu ja Peterburi poole. Kokkuvõttes paraneks kogu olemasoleva raudteevõrgu tasuvus, sest sõitjate arv suureneks.

Kaugliikluse tarvis saaks kasutada kallutustehnoloogiaga ronge, mis võimaldaksid kiirust veel 20–25% lisada. Ka rööpmelaius pole ületamatu takistus – tänapäeva tehnoloogia võimaldab ehitada veermikke, mille rattatelgede vahekaugus on muudetav. Saame hoiduda raudtee laustarastamisest ning kaotame vajaduse kõikide ülesõitude ja -käikude kahetasandilisuse järele. Selline lahendus ei viiks meid küll nii kiirelt Riiga kui otsetrass, kuid ohvreid tuleks meil seejuures tuua märksa vähem.

Loe veel

Nii pole korraliku rahvusvahelise ja riigisisese raudteeühenduse sisseseadmiseks tarvis ehitada uut ja kallist trassi, millega kaasnevad halvad majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Rail Balticu praegusel kujul ehitamine tähendab paratamatult vähemalt osa olemasolevate raudteetrasside hääbumist, sest neil on olenemata reiside hulgast ja kaubakogustest kindlad püsikulud. Rail Balticu suunamine läbi Tartu-Valga aitaks sellist probleemi vältida. Nii on ühel kaalukausil osa Eestimaa väga kiire raudteeühendus meie naaberriikide pealinnade ja Riia lennujaamaga, teisel kaalukausil Eesti ühtlasem areng ja ääremaastumise leevendamine.

Pole tarvis ehitada uut ja kallist trassi, millega kaasnevad halvad majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed.

Kolm korda odavam olemasoleva raudtee rekonstrueerimine on Rail Balticu reaalne alternatiiv, tuleb ainult välja selgitada kodanike tahe ja see rahvaesindajate voliga tegelikkuseks muuta.

Ekspertidena oleme seisukohal, et Rail Balticu kavandamine praegusel kujul käib meile üle jõu ja tuleks peatada. Teeme ettepaneku kaaluda Rail Balticu kavandamist Baltimaid ühendava 1520 mm raudteena trassil Tallinn-Tartu-Valga-Riia-Panevėžys-Kaunas (Vilnius). Kui leedulased, lätlased ja eestlased teevad kaalutletud ja teadliku valiku ning eelistavad siiski üheskoos nn Euroopa laiusega raudtee rajamist, siis selleks tuleks kasutada olemasolevaid raudteekoridore. Seejuures tuleb valitsusel esitada selge plaan ja leida alternatiivsed rahalised võimalused 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu rekonstrueerimiseks.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare