Klassideta gümnaasiumi ideoloog Helmer Jõgi märkis, et tänases koolielus on kaks mõtteviisi. ühed koolid soovivad ise oma vabadusi realiseerida ja on valmis oma töö eest ka ise vastutama. Teised pooldaksid riiklikku reguleerimist ning jääksid ise meelsamini kritiseerijaks.

Jõgi kõneles eile koosolekul uutest õppekavadest, mis jätavad koolile 30-protsendilise otsustamisvabaduse.

"Pole vaja olla Delfi oraakel, et ennustada, milliste ainete osa koolides suureneb," märkis Jõgi, kelle hinnangul on Eesti hariduses praegu ülekaalus pragmatism. Head haridust andvad koolid on need, mis on edukalt kohanenud kõrgkooli nõudmistega, rääkis Jõgi. Põhikoolilt oodatakse, et lõpetaja oleks konkurentsivõimeline tööjõuturul.

Lisaks uuele õppekavale kinnitatakse peatselt ka uus palgakorraldus. Jõgi sõnutsi moodustub siis kooli palgafond "pearaha alusel" ehk õpilaste arvu järgi. HTG direktor hindas uut palgakorraldust vaatamata mitmele puudusele siiski kindlaks, lihtsaks ja loogiliseks aluseks kooli palgafondi kujundamisel.

Helmer Jõgi peab uut õppekava ja palgakorraldust õpetajate demokraatiakooliks. "Uue õppekava ja "pearahaga" on riik asetanud õpetajad õppija rolli. Aine, mida me peame hakkama õppima, on demokraatia," ütles Helmer Jõgi.

Tartu haridusosakonna andmetel läheb linnas tänavu esimesse klassi 1525 last, neist 241 vene koolidesse. Kokku asub Tartus kooliteele üle 15 000 noore. Haridusosakonna plaanigrupi spetsialist Irina Aab ütles, et tänavu on esimese klassi lapsi mullusest poolesaja võrra rohkem. ületulevast septembrist hakkab aga kooliminejate arv märkimisväärselt kahanema. Tartlaste sündivust arvestades võib aastal 2001 olla Tartus vaid 600 esimese klassi õpilast.

Kolm Tartu kooli alustavad tööd 1. septembril, ülejäänud ootavad ära esmaspäeva.

ANU JõESAAR