Ala Vabaduse väljakust Tõnismäeni on sümboolselt omane sõjaeelsele Eesti Vabariigile. Hoonete ühtlast räästakõrgust ja ehitusjoont (nn punast joont) jälgis vabariigi president Konstantin Päts isiklikult. Siia hakati kujundama euroopalikku modernistlikku linna, mis jäi lõpetamata ainult sõja tõttu. Paradoksaalsel kombel järgiti seal sõjaeelseid ettekirjutusi ka nõukogude ajal.

Nüüd on uus ja uljas aeg ning kõik sajandite jooksul ja tihedalt meie ehitus­traditsiooni ja kliimaga seotud linnaehituspõhimõtted on pea peale pööratud. Keskpärase haridusega ametnikud ja mõned kultuuritud arhitektid teevad Tallinnas, mida soovivad. Seda võime näha ka äsja avalikkusele tutvustatud Pärnu maantee uute hoonete planeerimiskavades.