Triin Veber: Väävlisaaste-meelne Eesti

Keskkonnakaitse kipub ikka paljudel seostuma ainult halbade uudistega. Siiski pole see alati nii. Euroopas on viimase mõnekümne aastaga õnnestunud oluliselt piirata väävlioksiidide atmosfääri heitmist, tänu millele vajuvad tasapisi minevikku veel kakskümmend aastat tagasi terava keskkonnaprobleemina tuntud happevihmad. Kõik oleks ilus, kui...

Ajal, kui hakati tegelema väävliheitmete piiramisega, oli merelt lähtuv saaste tühine. Niisiis ei pööratudki sellele tähelepanu ning kui elektrijaamade korstnad said üha paremaid väävlifiltreid ja diislikütustele kehtestati üha karmimaid nõudeid, ei tehtud meretranspordist lähtuva väävlisaaste piiramiseks mitte midagi. Meretranspordi maht aga kasvas üha. Kõigi prognooside järgi kasvab see veelgi. Nii olemegi silmitsi olukorraga, kus seniste suundumuste jätkudes ületab merelt lähtuv väävli­saaste peagi maismaal tekkiva.
Olukord on juba mõnda aega keskkonnakaitsjatele muret teinud. Kujunevate probleemide lahendamiseks on tööd tehtud nii rahvusvahelise merendusorganisatsiooni kui ka Läänemere kaitse Helsingi komisjoni raames.

Oht hingamisteedele

Tasapisi on töö hakanud vilja kandma. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et Läänemeri arvatakse väävliheitmete suhtes eriti tundlikuks alaks, kus tuleb vastavat saastet tõsiselt piirata. Asja kiirendamiseks on Euroopa Komisjon alustanud Euroopa Liidus meretranspordiks kasutatava laevakütuse väävlisisaldust reguleeriva direktiivi muutmist. Uus direktiiv seaks Läänemerel seilavates laevades kasutatava kütuse väävlisisaldusele senisest rangemad normid.
Direktiivi rakendumine avaldaks suurt positiivset mõju keskkonnale ja ka inimeste tervisele: peale happevihmade põhjustavad väävlioksiidid ka hingamisteede haigusi. Seejuures tuleb märkida, et lubatud väävlisisaldus oleks ka uute normide järgi oluliselt suurem kui automootorites kasutataval diislikütusel.
Direktiivi projekti menetledes on mõned riigid kahjuks käitunud ebakonstruktiivselt. Laevandusfirmade tulu peetakse tähtsamaks kui keskkonda ja inimeste tervist, mistõttu on hakatud direktiivi menetlemist pidurdama. Eesti on kahjuks nende riikide hulgas. Samal ajal tuleb europarlamendist direktiivi menetlemise kohta hoopis positiivsemaid uudiseid.
Selle teema eest vastutav europarlamendi liige, roheliste hulka kuuluv Satu Hassi (omaaegne Soome keskkonnaminister) on valmis saanud raporti, mis kavandatavat direktiivi oluliselt tugevdaks ja selle geograafilist haaret laiendaks: pakutakse väävliheitmete senisest rangemat piiramist ka mujal EL-i vetes. Eestil oleks aeg oma poliitikat korrigeerida: keskkond ja inimeste tervis on seda väärt.