Tsahkna vaidlusest valitsusega Venemaa piirileppe üle: minult on palju küsitud, et miks ma paari lause pärast jonnisin
Õigusliku järjepidevuse põhimõtte katkematuse turvalisus on IRL jaoks olnud olemuslik tingimus piirilepingu sõlmimisel. Tuletan meelde, et IRL on tekkinud 1988. aastal, mil loodi esimene Nõukogude Liidu demokraatlik erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).
1991. aastal ei olnud iseenesest mõistetav, et Eesti iseseisvus taastatakse õigusliku järjepidevuse alusel. IRLi olemuslik konflikt Edgar Savisaarega on pärit juba sellest ajast, kuna just temaga toimus laupkokkupõrge Eesti iseseisvuse taastamise aluste küsimuses – kas teha seda õigusliku järjepidevuse alusel, mis tähendab, et Eesti oli vahepeal 50 aastat okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, või kuulutada välja uus vabariik. Valisime ainuõige tee, kuid ka selle tunnustamine ei ole isegi tänapäeval iseenesest mõistetav ning vajab väga täpset ja korrektset jälgimist rahvusvahelise õiguse mõttes.
2005 aastal piirilepingu menetlemisel hoiatas toonane õiguskantsler Allar Jõks oma seisukohas, et Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelisõiguslikku kehtivust ei saa lugeda iseenesestmõistetavaks. Jõks rõhutas, et ilma selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti Vabariik nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on juba 1940. aastal oma kehtivuse minetanud täies mahus või uus piirileping asendab Tartu rahuleppe täies mahus.
Taolist olukorda ei oleks juba meie pikaajalisi julgeolekuhuve silmas pidades tohtinud juhtuda ning selle ohu vältimiseks tegi riigikogu piirileppe preambulisse deklaratsiooni, milles rõhutas leppe ratifitseerimisel juhindumist õiguslikust järjepidevusest ning sellest, et muudetakse üksnes Tartu rahulepingu artikkel kolmes määratletud piirijoont ning muid küsimusi ei reguleerita.
Pärast Venemaa poolset allkirja tagasivõtmist muudeti Eesti-Vene läbirääkimistel piirilepingut selliselt, et seal rõhutataks osaliselt sama, mis Eesti preambulis: leppega reguleeritakse üksnes piirijoont. Seega, nüüd Tartu rahuga seotud küsimused piirileppesse ei puutu. Sisuliselt lepiti kokku, et we agree to disagree. Eesti valis selle tee, et rõhutada leppe tekstis üksnes piirijoone reguleerimist ning siseriiklikult anda valitsuse poolt vastavad selgitused.
2013 aastal, kui valitsus andis volitused piirileppe allakirjutamiseks, lisati IRL ministrite nõudmisel sellekohasesse valitsuse otsusesse deklaratsioon, et seda lepingut alla kirjutades juhindub valitsus õigusliku järjepidevuse põhimõttest ning reguleerib vaid piirijoonega seotud küsimusi. Samuti rõhutati seletuskirjas üle, et valitsuse seisukoht on, et Tartu rahuleping on jätkuvalt maksev. See oli eelmise valitsuse seisukoht. Uuel valitsusel on pädevus esitada uuesti Riigikogu menetlusse eelmise koosseisu lõppemisel menetlusest välja langenud leping.
Neljapäeval kiitis valitsus leppe eelnõu heaks. Valitsuses olnud eelnõu seletuskirjas oli toodud uue õiguskantsleri hinnang lepingule, kuid ei olnud toodud ära valitsuse enda seisukohta õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahuleppe küsimuses. Sellega ma ei saanud nõustuda.
Me arutasime seda ja valitsus ühehäälse otsusega lisas oma protokollilisse otsusesse deklaratiivse seisukoha, et selle lepinguga reguleeritakse valitsuse hinnangul üksnes piirijoone kulgemisega seotud küsimusi. Samuti lisas valitsus seaduse seletuskirja vastava deklaratsiooni:
"Riigipiiri leping puudutab tehnilise lepinguna vaid ühte osa Tartu rahulepingus käsitletud teemadest ning sellega ei teki küsimust Tartu rahulepingu kehtivuse kohta Eesti riikluse olulise alustalana. Riigipiiri leping käsitleb ainult riigipiiri joone kulgemist, millele Tartu rahulepingus vastab artikli III lõige 1. Sellest tulenevalt asendab riigipiiri leping Tartu rahulepingu artikli III lõiget 1 ainult niivõrd, kuivõrd ta erineb artikli III lõikes 1 sätestatust.
Kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping,, mis muudab senise Tartu rahulepingu üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. See tähendab, et kaitstud on põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte- väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb."
Minult on palju küsitud, et miks ma paari lause pärast jonnisin. Ega need laused muud ei tähendagi, kui Eesti Vabariigi seisukohta, et Tartu rahuleping kestab. Tartu rahu artikkel 2 järgi mäletatavast Venemaa loobus igaveseks igasugusest ülemvõimust Eesti ala suhtes.
Mõne kriitiku jaoks võib see olla ebaoluline. Mõne irvhamba jaoks ei tähenda poliitika muud, kui toetusreitingute tagaajamist. Sel juhul ei orienteeru ta piisavalt Eesti riigiõiguslikus doktriinis või siis on talle ebaoluline Eesti iseseisvus. Taru rahu artikkel kaks on meie aegumatu julgeolekutagatis füüsiliste relvade näol. Eesti on valmis piirilepingut sõlmima, meil on vaja kindlustada ja kontrollida oma piiri.
