Tšernobõl 25 ja tuumaenergia

Tšernobõli katastroofi 25. aastapäeva meenutuseks toimus Kiievis 20.–22. aprillini esinduslik rahvusvaheline konverents. Esinejate sõnum oli selge: hoolimata Tšernobõli ja Fukushima avariidest ei ole tuumaenergia kasutamisest võimalik loobuda, sest 2030. aastaks maailma energiatarve kahekordistub. Isegi pärast Fukushima avariid ebalevalt käitunud Euroopa Komisjon arenguvolinik Andris Piebalgs asus tuuma-

energia toetajate ridadesse.

Konverentsil tunti suurt muret selle üle, et uusi tuumajaamu rajatakse poliitiliselt ebastabiilsetesse riikidesse. Kuid terrorismioht on ka teistes riikides. Otsesest relvastatud rünnakust ohtlikumaks peeti küberrünnakut, millega saab kiiresti rivist välja viia tuumajaamade automatiseeritud juhtimis- ja kaitsesüsteemid.

Ärevust tekitab tuumajaamade ehitamine maavärinaohtlikesse piirkondadesse. Praegu paikneb säärastes kohtades ligikaudu viiendik maailma tuumajaamadest. Ka Jaapani tegevust hinnati selles osas kergemeelseks. Ja kui kõnelda tsunami-ohust, siis on see just Jaapani idarannikul, kus paikneb enamik riigi tuumajaamu.

Keegi ei saa väita, et tuuma-energeetika oleks ohutu. Ohud algavad uraani kaevandamisest ja transpordist ning lõpevad tuumajäätmete matmisega. Kuid kogu energeetika on ohtlik. Kui näiteks terroristid lõhkaksid Assuani paisu, ulatuks ohvrite arv miljonitesse. Kivisöekaevandustes hukkub igal aastal keskmiselt 20 000 kaevurit. Tuumaenergeetika ohtude kaardistamiseks ja minimeerimiseks toimub  septembris  maailma liidrite tippkohtumine, sest Tšernobõl ei tohi korduda!

Anto Raukas