TTÜ õppejõud: Eesti tee-ehitus on pool sajandit ajast maas

Tallinna tehnikaülikooli lektor Ain Kendra selgitab, et meie tee-ehituses on palju möödunud sajandi keskele kuuluvat.

Millised on tänased teedeehituse probleemid?

Üks on tee kandevõime, et me ehitame küll, aga me ehitame nõrga konstruktsiooni. Võib juhtuda, et mis me nüüd oleme valmis saanud või saame lähiajal, ei kesta viit aastatki. Me ei ole korralikult arvestanud materjalide omadustega. Kogu katendite projekteerimismetoodika on üle võetud Nõukogude Liidu 1983. aasta normidest. Oleme siiamaani projekteerinud linnatänavate katendeid maanteekiiruse järgi. Täna on meil maanteedel projekteerimisnormidest rohkemate telgedega, suurema rehvirõhuga, aga väiksema kontaktpinnaga ja raskemad veokid, mis tähendab, et surve asfaldile on oluliselt suurem. Veel üks asi, mis praegu on väga nõrk, on liikluse prognoosimine.

Praegu vaadatakse transpordiliike eraldi ja ei ole tervikpilti?

Mujal maailmas analüüsitakse kõigepealt seda, millised on ümberkaudu ülejäänud tegevused, millest see liiklus sõltub. Kui Tartus Lõunakeskus avati, kahekordistus liiklus Riia tänaval ühe aastaga. Kui Tartu-Elva lõiguga paralleelsel trassil läheb rongiliiklus tunduvalt paremaks, on küsitav, kas seal on ikkagi 2 + 2 autoteed tarvis. Tallinn-Keila rongiliikluse mõju Paldiski maantee trassile on väiksem. Inglaste modelleerimises on viis transpordiviisi korraga sees. Praegune Eesti modelleerimine lõhnab väga plaanimajanduse järele, et järgmise 20 aasta liikluse muutus ei ületa viimase 10 aasta muutust.