TTÜ professor: miks kummardatakse teaduses artiklite avaldamist, aga mitte leiutisi?

Meedias kuuleb rõõmuhõiskeid, et „Eesti teadusel pole kunagi nii hästi läinud” kui praegu (bibliomeetrilistelt näitajatelt olevat Eesti maailmas esirinnas) või et Eesti teaduse näol lausa Eesti Nokia üles leitud.

Kuuldub aina, et teadlased teevad ekstsellentset teadust ja on sealjuures õnnelikud. Mõne riigitegelase meelest on Eesti teadus ka Euroopas nii edukas, et meil siin Eestis pole teadlaste pärast vaja muretseda, võib-olla ehk võiksid teadlased küll oma ilusa ja eduka ja teisigi kadedaks tegeva elu rõõme jagada tihedamalt ka kohaliku rahvaga.

Mõned teadlased küll imestavad või lausa nurisevad sealjuures, et vastutasuks sellele edule kohalik teadusrahastus väheneb ja maagiline eesmärk – 1% SKP-st – pigem kaugeneb kui läheneb. Ja võta nüüd kinni, kas see materiaalne kitsikus stimuleerib loomingulist põlemist teadlastel või hoopis pärsib.

Ja mõned teadlased nendivad või lausa nurisevad, et ka majandusinimesed ei suuda seda Eesti teaduse suurepäralisust vääriliselt hinnata ega rakendada, aga las siis jääda nii, kui on. Et ehk küllap ei maksagi sigadele pärleid loopida ja võib omas suletud teadusmaailmas rõõmsalt ja ekstsellentselt edasi askeldada.