Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
05.08.2018 13:43
Teadusartikli sisulist väärtus suudavad hinnata teised sama eriala teadlased. Neile ongi üldjuhul suunatud teadlase artikkel.
Riiklikku teadustegevuse rahastamine käib reeglina bürokraatide abil, kes põhimõtteliselt ei saa aru saada kogu teadusspektris kirjutatud artiklite sisulistest väärtusest. Nemad on sunnitud otsustama teadlase kvaliteedi üle formaalsete indeksite(1.1, 3.1 jne) järgi. Seega, kui teadlase tegevust hindaks rahastamise eesmärgil eriala inimesed, siis poleks vaja formaalseid (1.1 jne) kriteeriumeid. Kuna aga rahastamise otsuse teevad erialaseid teadmisi mitteomavad bürokraadid, siis ei jäägi muud üle, kui hinnata formaalsete kvaliteediparameetrite järgi.
Kui meile ei meeldi artiklite liigne tähtsus teadlase tegevuse hindamisel, siis tuleb suurendada erialainimeste hinnangute osatähtsust. Näiteks tehnikateaduste puhul võiks teadlase akadeemilise võimekuse hindajaiks olla ka vastava tööstusharu tootearenduse spetsialistid.
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    05.08.2018 21:04
    Kas uhhuulane on see, kelle tegevust ei suuda pregused teadussaavutused tõestada? Kui teadus on nn. valmis ja enam uusi asju juurde ei tule, siis milleks neile raha?
    06.08.2018 12:06
    Kui meil on turul ellu jäänud teatud tööstuse struktuur oma tööstussektoritega, mis kokku annab aastas 12 miljardit EURi, siis oleks väga mõistlik, kui ka meie ülikooliteadus toetaks selle "rahamasina" konkurentsivõimet eksporditurul sellega, et teeks tehaste tootearendajatele vajalikku akadeemilist eelluuret tööstusharu teemal. Praegu nühivad teadlased ja töösturid seljad vastakuti omaette teemadel tööd teha.
    Kui 85% riiklikust teadusrahast ülikoolidele teemastada tööstusharudele vajalikel teemadel, siis piisab ülejäänud 15% teadusrahast teemastamata teaduse tegemiseks, et hoida "lotoõnnele" ust lahti. Praegu läheb aga kogu teadusraha lototaolisele teemastamata teadusele ja siis pole ime, et teaduse poolt toetamata tööstus ei suuda, ei rahvast ega riiki ega ka teadust jõukamaks teha.
    06.08.2018 19:51
    Eks siis tulebki vahet teha teadusel (science) ja teadusel (humanities). Aga ka humanitaarteadlaste töö tulemusel on palju praktilisi rakenduslikke väljundeid, nt väga töömahukas sõnaraamatute koostamine, ajalooatlased, -kaardid, entsüklopeediad, kunstiloo, kirjandusloo ja rahvakultuuri leksikonid, rahvuskultuuri andmebaaside koostamine ja pidev haldamine (etnoloogia, rahvaluule, emakeele murded, kohanimed jm), mitmesuguse erialaterminoloogia filoloogiline korrastamine jne. Tänapäeval on sellised leksikonid ja andmebaasid üldiselt digitaalsel kujul, ei pea paberile trükkima.
05.08.2018 13:45
Praegu otsustab riikliku teadusraha jagamist Teadusagentuur ja TAN. Neis otsustuskogudes puuduvad esindajad teadusvälistelt aladelt, mis raha teenivad, näiteks tööstus, põllumajandus, teenindus jne. Neile teadusvälistele aladele saaks toetuda teadus ja teha teadust teemastatuna aladel, mis suurendaks meie tehaste konkurentsivõimet ja seega riigi jõukust, sealhulgas ka raha teadusele.
Praegune TAN-i komisjon koosneb teaduse eri alade esindajaist. Seega tuleb neil samuti toetuda formaalsetele 1.1 hinnangutele, kui otsustatakse teise teadusala rahastamist. Omar Parve on ajalehe Sirp Teaduse rubriigis pööranud tähele panu võimalusele lähtuda mitte artiklikvaliteedist, vaid kirjutanud järgmist: "Innocentive’i asutas Lilly kompanii eesmärgiga tuua teiste riikide teadlased lähemale oma R&D osakonnale, ravimiarenduse probleemide lahendamisele, et kiirelt leida õige inimene ja saada abi nimelt sellelt eksperdilt, kelle uurimisvaldkonda komistuskivi kuulub." Seega, kui otsustusi tehakse spetsialistide tasemel, siis tuntaksegi huvi, mitte otsitava uue spetsialisti formaalsete teaduslike parameetrite vastu, vaid hinnatakse ta reaalsete tulemuste järgi võimekust probleem lahendada.
05.08.2018 13:51
EL on postindustriaalsuse uskumise illusioonist loobumas peale seda, kui Hiina tööstusega mööda läks ja valge lipu asemel püsti ajanud Tööstuse Renessanssi Programmi(Junckeri initsiatiiv). Et termin "tööstus" ei ehmataks eestlast päris ära, üritab MKM juba kolmandat aastat Rohelise Raamatu vormis Tööstuspoliitikat välja töötada, sest riikliku või parteipoliitikana Tööstuspoliitikat välja pakkuda tundub olevat liiga revolutsiooniline rahvale, mille riigi strateegilistes dokumentides, näiteks Eesti Arengukava 2014-2020, puudub termin "tööstus" ja termin "tehas". Need terminid puuduvad ka meie poliitiliste parteide programmides. Kuigi majutusteenus on klassikaliselt madalaima lisandväärtusega majandusharu, on EAS-is 1.5 korrust tegelemas turismiga ja terves majas puudub uks, mille sildil oleks termin "tööstus". Meil on siiski olemas tööstus, mis põlatusele vaatamata annab 15% SKP-st ja 80% eksporditulust ning tekitab kuni 2 töökohta tööstusest välja poole. Põlatus avaldub ka selles, meil puudub tööstusminister ja selle ülesandeid on muuhulgas pandud täitma poole kohaga digiminister, kuigi digi käive on tööstuse käibega võrreldes tühine, kuid "läikiva" asjana kõlbab säraküünlana tähele panu püüdma ja kõrvale juhtima sellelt, et me pole soovinud tootmispõhist ühiskonda ja jõukaks tegevat omamaist tööstust(Korea tüüpi).
05.08.2018 13:51
Mis te jebite yldse nende grantide ja valitsuse rahastamise, kui teie leiutis midagi väärt on kyll siis turg hindab
    06.08.2018 12:14
    Eestis polegi ette nähtud, et teadustulemus peaks tööstuse läbi riiki jõukust juurde tooma.

    Teadmistepõhisuse valiku tulemusel on meil madaltehnoloogiline omamaine tööstus, milles saab vaid madalat palka ja kus ei tehta tootearendust, mida saaks toetada teadlased ülikoolis. Tulemuseks vaesus ja kehv teaduse ja hariduse tase.
    Tootmispõhisuse valinud Korea on saanud kõrgtehnoloogilise tööstuse, milles saab kõrgema tulu tõttu kõrgemat palka maksta. Kuna omamaised tehased teevad Koreas ka tootearendust, siis saab sealne teadus toetada akadeemilise uurimistööga tootearenduse teemal ka Korea toodete konkurentsivõimet. Tulemuseks on üldine jõukus ja teaduse ning hariduse kõrge tase.
05.08.2018 13:53
on arutluse all olnud, kuidas selgemalt määratleda ühiskonna, sealhulgas ettevõtjate vajadusi teadus- ja arendustöös ja sellele tuginevalt  sõnastada selgemalt ootused ülikoolidele.

Selles lauses on ignoreeritud Teadusagentuuri olemas olu ja see tuleb ilmselt sellest, et meil puudub riiklik Teaduspoliitika, millega HTM rakendusüksusele Teadusagentuurile pandaks eesmärgid ja kohustused nii, nagu MKM seab eesmärke ja ülesandeid EAS-ile, et Teadusagentuur võtaks ette teemastamise ja põhimise osa raha jaoatmise 85% ulatuses teemastatult ülikoolidele, mis hakkakski tegema tööstusharu tehaste konkurentsivõimet suurendaval teemal akadeemilist uurimstööd. Kui ülikool teeb juba tööstusharu teemal akadeemilist uurimistööd, siis on tehasel kergem suhelda ülikooliga konkreetse tootearenduse teemal ja lepinguga toetada arendustegevust ja seda just Eesti ülikoolis. Kui Teadusagentuur ei teemasta jaotatavat riiklikku teadusraha ülikoolile, siis pole ka tehastel põhjust pöörduda meie ülikoolide poole konkreetsemate akadeemiliste probleemide lahendamiseks, sest neis tegeletaks kartulikasvatamise akadeemiliste probleemide asemel banaanikasvatuse omadega.
    05.08.2018 19:55
    to inseneR
    teemastatult ülikoolidele, mis hakkakski tegema , tööstusharu , tehaste konkurentsivõimet suurendaval teemal , akadeemilist uurimstööd. Kui ülikool teeb juba tööstusharu teemal akadeemilist uurimistööd ,siis on tehasel kergem suhelda ülikooliga .
    Tore ,akadeemiline uurimistoo ! Eestis ylikoole lopetanud spetsialistidel puuduvad teadmised kaoma erialal ! Mingid teadmised on ,aga kui neid vorrelda ,keerukusega ,erialal ,maailmas,siis ma ei saa aru ,millega nad seal ylikoolis tegelesid ! Rusikareegel on ,et 3-7 % lopetanudest on siiski arvestuslikud .See % on muidugi suurem ja ulatub isegi vist 20-30 %-osani ,kui eraldi arvestada ainult mehi .Sest 85 % lopetajatest on naised ja nendele ei suuda keegi teadmisi,ajju asetada !
    Klassika on ustiits-ministeerium ja juba tool olevate nais-spetsialistide arusaamine juurast -see on ulmeliset fantastiline ,oma rumaluses !
05.08.2018 13:55
Teadusagentuur soovib riigieelarve reale raha juurde ja seda on raske saada, kui jätkata senist teemastamata projektide rahastamist, millest on kujunenud teadlase teadusteemalise hobitegevuse riiklik rahastamine. Teadlane valib oma teadushobile teema ja riik rahastab seda. Ühelgi jõukal tootmispõhisel maal pole see nii. Riiklikult rahastatav teadustöö on neis jaotatud kahte ossa. Üks osa, väiksem, on teemastamata teadustegevus, milles tehakse sondeerivat teadustööd, mille tulemusi ei loodeta kohe "potti panna", vaid loodetakse perspektiive avada. Teine osa riiklikult rahastatavatest töödest, suurem osa, on teemastatud riigi majandusele ja eriti tööstusele vajalikel teemadel. Teemastamata/teemastatud teadusrahastuse suhe tundub olevat jätkusuutlik, kui see on 15%/85%. Praegu on see sihitud 100% teemastamata hobiteadusele ja sisse on viidud mõned erandid. Seega võib praeguse olukorra kohta üldistada, et üldiselt on asi viltu, kuid on ka mitteviltuseid osi. Oleks aga vaja, et kogu teadus oleks reeglina mitteviltu ja kui siis mõni osa on erandina viltu, siis olgu.
    05.08.2018 20:01
    to inseneR
    Riiklikult rahastatav teadustöö on neis jaotatud kahte ossa. Üks osa, väiksem, on teemastamata teadustegevus, milles tehakse sondeerivat teadustööd, mille tulemusi ei loodeta kohe "potti panna", vaid loodetakse perspektiive avada
    Seda systeemi savad kasutada hiiglased ja hiinlased .Hiiglane on IBM ja hiinlane on China .IBM ,naiteks maksis suurt palka ,mehele ,nimega Hahn ,vist ja see Hahn ,tootas esimesed kaheksa (8) aastat ilma tulemusteta ,uurides nn ,, ,,kuumad kandjad arseniid-galliumis ,, .Aga peale 8 aastat tootamist hakaks tulema hunnikute kaupa patente ,sest peale IBM-i ,polnud kellegil nii palju raha et hoida meest korgel palgal , pohimottel et akki avastab midagi !
05.08.2018 13:55
Teadusteemasid sobiks pakkuma oma tooteid arendavad tehased, et saada ülikoolilaborist riigi poolt rahastatava uurimistöö perspektiive avavat toetust tehases tehtavale tootearendustööle. Ülikoolilabor jätkaks oma akadeemilist mittepingestatud uurimstööd praeguses stiilis, kuid edaspidi siis tööstussektori tehastele perspektiivsena tunduvatel teemadel ning tehase tootearendajail oleks vajadusel võimalus pöörduda teaduslabori teadlaste poole, kes ei saadaks kohalikku tehast pikalt, kuna laborit rahastab keegi mujalt ja hoopis muul teemal, vaid kohaliku teadlased ülikoolis ongi pandud tegelema siinsele tööstusele vajaliku akadeemilise uurimistööga.
Ülikoolilabor teeb fundamentaalset teemastatud uurimistööd TRL tasemel 1-3(Teadusagentuuri toetus 90-100%). Tehase tootearendaja koos ülikoolilaboroga teevad sama teema TA tööd TRL tasemel 4-7(EASi toetus sõltuvalt ettevõtte suurusest kuni 70%)  ja lõpuks tehase tootearendaja teeb TRL 8-10 tasemel tööd(toetus 25% või mõnel juhul võib tehas isegi välja osta TRL 7 tasemeni tehtud TA maketi). Kui vaadata USA Small Business Administration rahastatavaid tegevusi SBIR meetme raames, siis maksavad fundamentaalsemad projektid tasemeni TRL 3 umbes 10% sellest rahast, mis eraldatakse samateemalisele jätkuprojektile tasemeni TRL 7.
Ilmselt oleks enne vaja teha selgitustööd ülikoolide vastavate laboritega.
    05.08.2018 20:06
    To inseneR
    Te ei arvesta nais-faktorit ,neid on juht-struktuurides ,niisugune hulk ,praeguseks ,et sellest ilmselt ,,labi narida ,, , pole voimalik ! Seda kaebas omal ajal juba Gustav (Naan ) ja siis sisuliselt neid polnudki ,aga koige totramad otsused on nende organiseeritud ,pohimottel : ,,Rumalal ja ilusal alfa-isasel on alati oigus ja ka siis kui tal pole seda ! ,,
05.08.2018 13:56
Tööstuspoliitika rohelise raamatu toimkonna tööst võtsid osa ka ülikoolide esindajad.
Töösturi ettepanekule teadusfunktsionärile, et riiklikku teadusraha ei peaks jaotama enam teemastamata hobiteadusele, vaid teemastatuna eesti majandusele ja tööstusele vajalike perspektiivsete projektide jaoks, oli vastus, et see viiks Eesti teaduse taseme alla. Kuigi on raske aru saada, miks peaks teemastatud akadeemilise ülikooliteaduse tegemine viima teaduse kvaliteedi alla, tegi tööstur õrritava ettepaneku, et Teadusagentuur ja TAN peaks koostöös tööstuse erialaliitudega ikkagi määrama Eesti majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet suurendavad akadeemilised uurimisteemad, et Teadusagentuur ja TAN saaks neid vältida TA projektide välja andmisel ja sellega enda arvates hoida Eesti teaduse taset. Kuidas niisugune teaduse avalik isolatsioon kohalikust majandusest paistaks Riigikogu valijale tädi Maalile, pole raske arvata. Ometigi peab Riigikogu saadik arvestama tädi Maali arvamusega, kui teeb ettepaneku suurendada riigieelarvest rahastatava TA tegevuse raha.
    05.08.2018 20:13
    To inseneR
    oli vastus, et see viiks Eesti teaduse taseme alla.
    See ongi see harimatus ,milelst makirjutasin !
    Naiteks Pittcon .(koik muidugi arvavad ,etsee on pitcoin ) Pittcon-i naitusel kais ,minu andmetel kogu eesti ajaloo jooksul ainult yks isik ,yhe firmaasutaja Toraverest .Ta suutis oma aparatuuri turustada ka mailmas !
    Ilma naitusi kylastamata ,ei tohiks olla mitte ykski teadlane .Geenifoorum on hea naide ,esimesel olid kaks kiiret ja korge IQ-tasemega jankid .Teisele ei tulnud enam yhtegi ja kolmandal olid juba lypsjad ja karjakud (piltlikult )
    Eriala-kirjanduse tellimine loppes ,koos vene likvideerimisega .
05.08.2018 14:01
#aleksander suur 05.08.2018 13:53
Teaduse eesmärk on ikkagi ennekõike luua uusi teadmisi, uurida reaalset maailma, avastada tundmatut jne. Osa nendest uutest teadmistest on kohe praktiliselt kasulikud, kuid enamus muutuvad kasulikuks kas kunagi kauges tulevikus või jäävad alatiseks lihtsalt huvitavatesks infokildudeks mis kunagi mingit praktilist rakendust ei leia.

Juba tehtud teadustöö praktiline rakendamine on hoopis teine teema, see ei ole enam teadustöö iseenesest. Kas te teate kui palju juba tehtud ja praktiliselt rakendatavat teadustööd lihtsalt istub ja ootab oma aega, et keegi teeks ära inseneritöö ja võtaks selle reaalselt kasutusse? See on ausaltöelda fantastika.#

#Vastutus tuleb endal võtta#
Vastutust ei õnnestu võtta üle oma võimete käivate asjade suhtes. Ei õnnestu ka teadust arendada üle majandusliku võimekuse.
#Juba terve dekaadi räägivad meie tippteadlased strateegiate täitmata jätmise halvavast mõjust. Ja numbrid on halastamatud. Meie teadus on viimasel kümnendil arenenud kiiremini kui majandus, kuid need ajad on möödas.#
Kui Einhstein oleks sündinud Etioopias, ei oleks ta teinud seda, mida ta tegi selle aja tipptehnoloogiaga Šveitsi Patendiametis töötades.
Kui innovatsioon maailmas oleks motiveeritud vaid teadlase uudishimuga, aga mitte sõjanduse ja tootearenduse vajadustega, siis oleks teaduse tase tänasest maas 2000 aastat.
Kuna meil pole soovitud toodet arendavat omamaist kõrgtehnoloogilist tööstust ega relvi arendavat relvatööstust, siis ei saagi meil tekkida aktuaalseid akadeemilisi uurimisteemasid sõjanduse ja tootearenduse baasilt, mis veaks arendustegevust ja teadustegevust ning selle tulemusel hoiaks meie tehaseid konkurentsvõimelisena eksporditurul.
# „Vajame majandustõusu” on muutunud mantraks. Majandust ei saa aga arendada teadust arendamata.#
Kuna meil üritatakse ebaadekvaatselt arendada teadust majandusest ja tehaste tootearendusest isoleeritud teemadel, siis oleks see sama, kui üritada ebaadekvaatselt arendada majandust isoleeritult teadusest?
Kui aga uskuda autori väidet, et majandust ei saa arendada teadust arendamata, siis peaks kehtima ka vastupidine väide, et teadust ei saa arendada majanduse arendamisest lahus.
Teaduse ja tootmise arendamisel võib kasutada muna-kana analoogi selles mõttes, et kui muna(teadus) ei saa kanaks(tootmine) ja kana ei muneks muna jne jne, siis läheks muna mädanema ja kana sureks vanadusse ning protsess muna-kana lõppeks. Nii on praegu juhtumas ka Eestis, kus ei taibata teha akadeemilist teadust meie tehaste tootearenduse teemal ja samas tootmise ja toodete baasil ei teki meil võimalusi uuteks teadussaavutusteks, mille baasil kestaks muna-kana ja tööstus-teadus protsess.
    05.08.2018 20:20
    to InseneR
    1000 % poolt ! Aitah Insener ! Pisilinna resurss ,seda ju pole .Linnas kondis kaks hiinlast ,tegin juttu ,et kust tulnud ja mida siin teevad ja kysisin et mis linnast ,nad ytlesid .Tegin tahtsa ilme ette ja pakkusin ,kysimusena ,,yks miljon ,, ? Hiinlasel silm ka ei pilkunud ,vastas kohe , neliteist (14) .Mul oli piinlik et nii looll olin ! Kuidas aga Luxenbourg ,suudab oma 500 000 isikuga GDP ,viia 99 000 -ni ,ei tea !
05.08.2018 14:05
"Leiutis" on äärmiselt kitsas mõiste, millega pole võimalik katta kogu teadust. Enamiku teadlaste leiutised ongi nende artiklid. Näiteks, milliseid leiutisi saame nõuda matemaatikult või astronoomilt?
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    05.08.2018 15:11
    Ma võin ka leiutada, nt vilistava uksenupu. Kas see aga on teadus?
    05.08.2018 16:46
    Ning kõige rohkem leiutisi on tehtud lükatiga arvutades.
    Esimesed autod, lennukid, jms. tehnika arvutati välja justnimelt kasutades lükatit. Lisaks veel see, et kui aruti alles tuli, olid nad üüratult kallid. Samas oli lükati igaühel tema portfellis.
    05.08.2018 20:27
    to inseneR
    Jah ,nii taon .Viienda Geenifoorumi pohiettekandja Soren Brunak (taani ) ,mainis vaheajal ,et pole vaja roomustada ,sest paregu ei piisa kogu maaila arvuti-voimsustest ,et ,,lahti arutada,, proteiinide synteesi , teegvust ,seda kaardistades .
    Pohiahel jah onolemas aga see oleks angu tohutult suure maja karkass jakas see maja on yhiselamu voi keemia-tehas ,keegi ei suuda ytelda veel ! Teada on et see GRIN2B -peab olema ja kui eiole DNA pohistrukturis ,siis isik ei loe raamatuid ! Sest malu tal on vilets ! Eestlaste keskmine lugemus aastas oelvad kolm (3) raamatut !
05.08.2018 14:12
Artiklid on avalikud ja igaühele kättesaadavad. Leiutised on tänapäeval rangelt patenteeritud ja kättesaadavad kui üldse, siis ainult väga vähestele ja väga suure raha eest. Leiutamist ei tohiks seepärast maksumaksja rahadega toetada, kuna see on kasumipõhine ja rahastab iseennast. Ainult laenu võiks vajadusel anda.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    05.08.2018 14:38
    Artikkel võib olla sedavõrd erialaselt baasteaduslik üldine ja samas väga kasulik tootearendajaile mitmes tehases, et see võib olla väga hästi avalik. Kui vaatadata SBIR programme, siis ülevaatlik akadeemiline baasteadusliku kallakuga projekt tasemeni TRL 3 moodustab 10% sellele järgnevale rakenduslikumale TRL 4-7 projekti summast 100%. Seega, kui asi jõuab tehase tootearendusse, alles siis rakendatakse tõsises rahalised vahendid ja alles siis on suurem mõte salastamisel. Peale selle, kui tööstuse poolt teemastatud teadust tehes soovib autor artiklik kirjutada, saab ta reeglina tellija nõusoleku, kui kõrvaldab tekstist mõned üksikasjad.
    06.08.2018 09:28
    Vene ajal tehti iga avaldamisele mineva teadusartikli kohta ekspertiisiakt, milles autorid kinnitasid, et nende artikkel ei sisalda midagi uut.
    06.08.2018 13:49
    Kui uskuda Eesti Teaduste Akadeemia kodulehe rubriiki Kronoloogia, siis oli 1938 alustanud Akadeemia aastal 1990 praktiliselt Ministrite Nõukogu tootmisalast teadusnõu andev tagatuba. Aastal 2015 aga saame lugeda, et Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Kunstimuuseumiga. Akadeemiline teadus oli selle ajaga ümber lülitunud majanduslikku kasu toovate alade toetamiselt raha kulutavate alade akadeemilisele toetamisele. Kuna teadus ise on vaid kulu, siis saab teadus riigile tulu tuua vaid tulusa tootmise ja teeninduse konkurentsivõime suurendamisega.
    Teadusagentuur oleks pidanud Teaduste Akadeemialt üle võtma tootmise akadeemilise toetamise, kuid riik ei püstitanudki teaduse ette majandust toetavaid eesmärke teadusest väljast poolt. Teadlastele õeldi, et tehke aga teadust. Mis teemal, see on teie enda asi. Teaduse jalgrattal võeti seega kett maha tööstuse akadeemilisel vedamisel ja teadlasest jalgrattur tundiski, et elu läks palju kergemaks, kuigi ratas jäi seisma, oli ilma tööstuse koormuseta palju kergem artiklikvaliteedile pühendada.
05.08.2018 14:15
Tavaliselt, kui hakkad rääkima, et paljast baasteaduslikust avastamisest ei piisa, tuuakse näiteks Faraday, kes kirjeldas esimesena asiselt magnet- ja eletrivälju. Noh, ja siis? Kui Faraday teooriale poleks kohe järgnenud elektrimootorite leiutamist jõuallikaks tööstusele, elektripirni valgustamiseks ega raadiolampi traadita side pidamiseks, siis poleks ka raadiolampi moderniseeritud tranistoriks ja transistori palju väiksemate gabariitide ja energiatarbe tõttu poleks nende baasil loodud kaasaegseid kompuutreid, mis oma tohutu arvutivõimekuse tõttu on loonud aluse geneetikateadusele ja praktikale.
Kui kogu aeg nokitseda vaid baasteaduslike uuringute kallal, näeb see sama välja, kui saata baasteadlane metallist kruvide järgi ja selle asemel, te minna kruvi poodi ehk arvestada juba tehtud erialase teaduse ja -tootmise tulemusi, võtab kätte labida ja läheb metalli maaki otsima.

Kui innovatsioon maailmas oleks motiveeritud vaid teadlase uudishimuga, aga mitte sõjanduse ja tootearenduse vajadustega, siis oleks teaduse tase tänasest maas 2000 aastat.
Kui Nokiat alustanud seltskond oleks hakanud tegelema teadusega, siis poleks me neist eriti midagi teadnud, kuid kuna hakkasid tootma, siis küll. Tehase avamiseks polnud vaja teha uut teadusuurimust, sest erialast teadust oli selleks hetkeks juba küllaldaselt tehtud. Juba tehtud teaduse tulemustel sai konstrueerida esimesed kolm mobiili modifikatsiooni ja umbes neljanda arendamise juures jäi tehtud teaduse tulemustest väheseks ning tekkis vajadus tellida uut erialast teadustööd. Kui toodet poleks arendatud, siis poleks kõrgemal tasemel erialast teadustulemust vajatud ja tellitud.
Teaduse ja tootmise arendamisel võib kasutada muna-kana analoogi selles mõttes, et kui muna(teadus) ei saa kanaks(tootmine) ja kana ei muneks muna jne jne, siis läheks muna mädanema ja kana sureks vanadusse ning protsess muna-kana lõppeks. Nii on praegu juhtumas ka Eestis, kus ei taibata teha akadeemilist teadust meie tehaste tootearenduse teemal ja samas tootmise ja toodete baasil ei teki meil võimalusi uuteks teadussaavutusteks, mille baasil kestaks muna-kana ja tööstus-teadus protsess.
    05.08.2018 20:36
    To inseneR
    Nokia on veidi imelik teema .Sest oma esimese SUURE RAHA teenis ta Togliatti (Lada ) tehast varustades .Kuna Puuma (connecticuit ,usa ) ,oma robotites kasutas Honeywell , ja teiste armeed varustavate firmade tehnikat,siis oli see embargo Nokia sai neid kuidagi siiski saata ja see oli sjandi-tehing ,mis andis Nokiale korraliku kapitali .Nokia naiteks kehtestas oma firmas ,tookeeleks inglise keele ! Ja veider on see ,et sommide Espoo super-arvutite tsentrist on veetud meeletu labilaskega kaabel St. Petersburgi tehasesse ,nimeg ,,Svetlana ,, ! Nii et maailm on huvitav !
05.08.2018 14:20
rügamine enam pole moes, varastamine küll...
05.08.2018 14:29
Innovatsioonil on täheldatud kaks vastupidist suunda:

1. Turult läbi tehase tootearenduse baasteaduse poole teadusasutuses(reeglina teemastatud teadus), efektiivsushinnang 95%.

2. Baasteaduselt teadusasutuses läbi "surmaoru" tootmise poole (reeglina teemastamata teadus), efektiivsushinnang 5%.
Esimene innovatsiooni suund on domineeriv jõukates tootmispõhistes maades, sest on küllalt kiire ja efektiivne ja hästi rahastatud tegevus, mis ei vaja uuele turule tungimist ega tehase ehitamist, sest erialane tehas on juba olemas ja toimib turul. Vajatakse uut toodet või vana moderniseerimist.

Teine innovatsiooni suund domineerib vaestes teadmistepõhistes maades ja on lototaolise õnnestumise võimalusega ja seega võib anda turuvajadusele pihta saamisel suure majandusliku tulemuse, kuid pihta saamise tõenäosus on väga väike. Nõuab uue tehase ehitamist, selle esmakordse käivitamise raskuste ületamist ja turul koha kättevõitmist. Ajaliselt pikk ja kallis tegevus. Igal juhul ajaliselt palju pikem ja kallim ning riskantsem tegevus, kui esimeses suunas.

Teise innovatsiooni suunda ongi vaja suhtuda, kui lotataolisesse tegevusesse, s.t. mitte panustada liiga suurt ressurssi, kuid jätta uks lahti või praokile õnnestumise jaoks.

Arvestama peab seejuures seda, et seni pole loetud meil oluliseks innovatsiooni Esimest suunda turult läbi tehase tootearenduse teaduse poole, baasuurimusteni sagel küündimata, ses müüdav toode saadakse tehase tootearenduses valmis juba maailmas tehtud erialase teaduse tulemuste baasil, hoides kokku aega ja raha väga kalli baasuurimuse mittetegemise pealt.
05.08.2018 14:29
Kuna teadus-ja arendustegevuse riiklikult rahatatavad uurimistööd ei ole teemastatud kodumaiste tehaste tootearenduse teemade baasil, siis ei saa teadusraha kasvatamine suurendada tööstuse konkurentsivõimet eksporditurul ja suurendada riigi tulu. Kui teadusraha suurendada, siis teadlased nühivad suurema raha kuluga edasi teadust teha meie tehaste tootearenduse akadeemilistest vajadustest isoleeritud teemadel ja töösturid nühivad tooteid teha oma erialal üritades vastata turu nõudmistele ja kasvavale Hiina tehaste konkurentsile.
Teadlastelt meie tööstusele abi loota pole, sest riik seda ei ootagi. Riik on taibanud soovida teaduselt võimalikult ilusate artiklitega teadustulemust suvalisel teemal. Tõenäosus, et teadlase valitud uurimisteema langeb juhuslikult kokku Eesti omaniku tehase tootearenduse teemaga, on kaduv väike.
Mis puutub kõrghariduse raha suurendamist, siis ka see ei toeta tehaste konkurentsivõimet, sest tudengeid koolitatakse teadustegevuse baasil, mille teemad pole seotud Eesti tehaste tootearenduse vajadustega. Tudeng suunatakse niisuguse koolitusega tööd otsima Eestist väljas, sealt, kust on tulnud välismaise raha eest tehtava teadusprojekti teema.
Eksportiva tööstuse toetusmeetmete puhul ei suuna EAS toetusraha Eesti omanikega tehaste tehnoloogia ja tootearenduse parendamiseks, vaid kartes Riigikontrolli valvsat silma kontrollimaks toetatud ettevõtete kohest majanduskasvu, on suunanud toetused tehastest mööda ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooniteadlikkuse parendajaile. Tööstuse mõttes mittetegijatele.
Kokkuvõtteks: suunates raha sihitule teadusele ja selle baasil haritud tudengitele ning suunates toetusrahad tehastest mööda innovatsiooniteadlikkuse tõstjatele, tagab riik eeskujuliku raha kulutamise teadlaste, õppejõudude ja innovatsiooniteadlikkuse tõstjate poolt, kuid tehastele jääb üle osavõtmatult kõrvalt vaadata selle seltskonna tööalast sebimist, mis tööstuseid eriti ei puuduta, küll aga lasuvad need tööstuse tuludeks saamatud kulud riigi võlakoorma näol maksumaksja "tädi Maali" kukile. Riigikogu saadik, kes on saanud mandaadi "tädi Maalilt" peab aga otsustama riigieelarves riikliku teadusraha suurendamise või vähendamise üle.
    05.08.2018 22:42
    Teadlastelt meie tööstusele abi loota pole, sest riik seda ei ootagi.

    Öelge palun, kuskohas on Eestis need tööstusettevõtted, kes ülikoolidelt abi ja tootearendust ootavad? Pole veel kuulnud, et mõne tehase esindaja oleks ülikooli ukselt tagasi saadetud. Kunagi pakkus näiteks TÜ koostööd Silmetile haruldaste metallide alasteks uuringutest, millel oleks olnud ka selge praktiline väljund. Silmet saatis nad üsna kiiresti pikalt, moderniseeris oma laborid ja hakkas neidsamu uuringuid tegema oma ettevõttes. Pakkuge mõni hea põhjus, miks peaks tehas tahtma tootearendust läbi viia ülikoolis.
    06.08.2018 12:22
    Kui ülikooli teadusgrupp saab raha Teadusagentuurist teemastamata eesti tehaste tootearenduse akadeemiliste vajaduste poolt, siis miks peaks see hobitegevuseks rahastatud teadusgrupp ülikoolis pöörduma veel kohalik tehase poole? Miks peaks see teadusgrupp, mille hobitegevust juba rahastatakse tundma huvi kohaliku tehase tootearendajate akadeemiliste probleemide lahendamise vastu?
05.08.2018 14:40
Kahjuks valis Eesti vabanemisel 26 aastat tagasi tootmispõhise ühiskonna tahtmise asemel teadmistepõhiseks saamise soovi. Nüüd on meil EL-i raha eest muretsetud kümnete kallite alakoormatud teaduslaborite ümber madaltehnoloogiline omamaine tööstus, kus saab madalat palka maksta. On ka kõrgtehnolooogiline tööstus, kuid see on välisomanikuga ja madalaima lisandväärtusega tootmisahela osa, koostetööd tegev. Ei omamaises madaltehnoloogilises tööstuses ega välismaises kõrgtehnoloogilises, tehta Eestis tootearendust, mille aktuaalsetele teemadele saaks baseeruda meie akadeemiline teadus.
Korea valis tootmispõhise ühiskonna tee ja nüüd on neil jõukust loovad maailma tipptehased, kus saab maksta tipp-palkasid. Tehased teevad tootearendust ja tootearendust toetavad akadeemilise uurimistööga Korea teadlased. Seega on tootmispõhine Korea saanud jõukaks ja targaks, samal ajal on teadmistepõhine Eesti jäänud vaeseks ja rumalaks.
05.08.2018 14:42
Luule 15. apr. 2017, 11:08 Õpetajate leht 13.05.2014 Tippteadus vs. tõepõhjatu ajastu
13. apr. 2017 Tarmo Soomere Eesti TA president - 4 kommentaari
#Ümmargusel jutulaual puudub kolmas, vajalik jalg. Strateegiliseks tegevuseks on vajalik efektne teaduskorraldus, mis meil tunnustatakse olevat, muuta asjast iseeneses asjaks meie jaoks.#

EL-i teadusekspert tunnistas Eesti teaduskorralduse, mitte efektiivseks, vaid efektseks, mitte kasulikuks teadusest väljaspoole, vaid kasutuks, kuid see eest efektseks teadusest välja poole.

#Näib, et sulguvast ringist saab välja pääseda, kui jätta kõrvale rahapuudusele rõhutamine ja tegutseda põhimõttel – maksku mis maksab.#

Raha voolab teadusringi sisse riigieelarvest peaaegu 1% SKP-st ja kui selle eest tehtav teadus oleks kasu toova tööstuse poolt teemastatud, siis tooks teadusraha meie tehaste konkurentsivõimet suurendades ka riigieelarvesse sisse ning teadusring poleks niivõrd suletud. Kui uskuda Eesti Teaduste Akadeemia kodulehe rubriiki Kronoloogia, siis oli 1938 alustanud Akadeemia aastal 1990 praktiliselt Ministrite Nõukogu tootmisalast teadusnõu andev tagatuba. Aastal 2015 aga saame lugeda, et Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Kunstimuuseumiga. Akadeemiline teadus oli selle ajaga ümber lülitunud majanduslikku kasu toovate alade toetamiselt raha kulutavate alade akadeemilisele toetamisele. Kuna teadus ise on vaid kulu, siis saab teadus riigile tulu tuua vaid tulusa tootmise ja teeninduse konkurentsivõime suurendamisega.

#Teaduspõhise mõtlemise ja hariduse edendamisel saavad õla alla panna sellises seisus haritud poliitikud ja valitsuse soosiv ning kujundav tegevus.#

Vabanedes 27 aastat tagasi valiti Korea tüüpi tootmispõhise ühiskonna asemel teadmistepõhine ühiskond. Siis arvati, et iga siin püsti pandava kõrgtehnoloogilise tehase eel tuleb teha 20 aastat fundamentaalteadust ning, et suvalisel teemal teadust tehes tekib vääramatult ka majanduslikku kasu loov tegevus, näiteks tootmine. Nagu me nüüd oleme sunnitud tõdema ega peale teadusartiklite eriti midagi ei tekkinud.

#Tehakse teid ja koolimaju, betooni rajatisi, lootuses, et hardus, haritus ja teaduse rakendumine “ujuvad ise välja”. #

Ei ujunud jah teadmistepõhisusest välja majanduslikku kasu toovaid ettevõtteid. Tootmispõhisena alustanud Korea on seevastu saanud tänaseks omamaiseid tooteid arendava kõrgtehnoloogilise tootmise, mille tootearenduse teemadel saab baseeruda Korea akadeemiline teadus ja haridus, mis mõlemad on tootmispõhised ja väga kõrge tasemelised ja ka väga hästi rahaga varustatud.
05.08.2018 14:50
Kui ütlen Tesla arvan end targaks. Tesla leiutised on aga keelatud. Keelatud maailm ei ole kättesaadav. Tunnen end Tesla kuuldes lollina. Maailma suuremaid leiutisi on lollus kui väärtus.
05.08.2018 15:10
Eelmine inimene Piibli järgi oli juut,kes kohe kirjutas Jumalale,et vajab kaaslast,pealegi inimkeelt polnud veel loodud.Peale selle kirjutas Piibli. Peale seda alustas Piiblist artiklite kirjutamist. Hilisemad rahvad tegelesid leiutamisega. Tuli,loomanahast riietus,rist haual,ratas jne.
05.08.2018 15:11
Ammu teada, et suured leiutised sünnivad ikka sõjatööstuse tarbeks. Hiljem modifitseeritakse need ka tsiviilelanikkonnale kasutavaks.
Laiemalt võttes on vaja suurte leiutiste jaoks tugevat konkurentsi ja suurt turunõudlust.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega