Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 ... 4
21.04.2017 12:39
autor on lihtsalt rumal. Kas sa tõesti arvad, et inseneridel on kõik asjad peas ja nad ei kasuta abimaterjale? Ülikoolis nõuavad mõned õppejõud mingit teooriat või tõestamist sõna-sõnalt. Kui palju sa silla projekteerimisel sellist asja kasutad?

lühidalt võtaks selle loo kokku, et autor on kibestunud, kuna ise ei julge või ei oska abimaterjale kasutada.
21.04.2017 12:46
Ma arvan, et see spikerdamine on Tallinna koolide eripära.
    Näita vanemaid (14) Laadin kommentaare...
    22.04.2017 19:35
    kas see on sinu arvates tõesti normaalne, et õppejõud peab täiskasvanud inimesi passima nagu alaealisi kurjategijaid?
    22.04.2017 21:48
    Mis valemiga maksavad maksudega oma koolituskulud kinni need insenerid, kes Eestis ei tööta?
    Meil on ju spetsialistide puudus ja samal ajal on suur spetsialistide väljaränne.
    Kui tasuta transporti saab kasutada ainult siin kohal olles ja makse makstes, siis tasuta kõrghariduse vilja võib rahulikult mujal tarbida.
    Kõrgharidust ei ole õiglane seetõttu tasuta pakkuda, kuna selle kasul tänasel päeval puudub garantii.
    Kõrgharidus peab seetõttu olema tasuline ja maksud palkadelt seeläbi väiksemad, mis omakorda annab rohkem palka kätte.
    Tasuta haridust andes loota, et peale seda tehakse ka tasuta tööd, on äärmine rumalus, kui piirid on lahti.
    23.04.2017 13:54
    Õppejõu kohuseks on tagada kõigile eksamineeritavatele võrdne kohtlemine. Kui ülemused turvafirmat ei võimalda ja õppejõu enda jaoks on see liiga "must" töö, siis tuleks eksam tegemata jätta ja lasta see läbi viia kellelgi, kes suudab võrdse kohtlemise tagada. See jälgimine on pseudoprebleem - 1-2 korda on vaja jälgida ja teravalt reageerida, siis edaspidi ei tule keegi mõttelegi, et sama õppejõu eksamil maja kirjutada. Keegi ei viitsi lihtsalt seda esimest sammu teha, millega kord maksma panna.
21.04.2017 12:53
Sellisel puhul võiks ju TTÜ diplomeid R-Kioskis müüa. Jääks skeemitamine ära. Abimaterjalid võiksid ikka ennem eksamile tulekut läbi loetud olla.
21.04.2017 12:54
Viimase 10 aasta kõrgharidus ei ole mitte midagi väärt! Ja sellised "haritlased" vallutavad neil riigiameteid ja firmade juhtkondi!!! Sealt edasi sama haige ùhiskond ja sassis tòòsuhted kui nad ise!!!
21.04.2017 12:55
See on üleüldine trend. Haridus on nii alla käinud, et viimased haridustegelased on ise demoraliseerunud. Mõni päev tagasi tuli USAst uudis, et Ülikooli sisse astujate arv on 25% kukkunud. Mõni aeg tagasi oli Jaapanis debatt, et sotsiaalteadused tuleks üldse ülikoolidest välja visata ning lingi tagant leiab šokeeriva uudise kus seni suurim üliõpilaste palkaja Ernst and Young viskas haridusnõude tööle saamiseks välja sest kõrgaridusega ja kõrghariduseta töötajate sooritusel ei olevat enam mingit vahet.
Ernst & Young Removes Degree Classification From Entry Criteria As There’s ‘No Evidence’ University Equals Success
http://www.huffingtonpost.co.uk/2016/01...
    21.04.2017 13:02
    See on lähenemise küsimus. Jõukamad ettevõtted, nt pangad kasutavad palkamisel kalleid testimismeetodeid ja mitmeid erinevaid voore ja taustakontrolle spets firmade poolt. Suure palga tõttu on konkurss suur ja valik hea. Väiksematel ettevõtetel teeb sama selektsiooni ära haridust tõendav dokument + katseaeg. Sõltub täiesti ettevõttest, milline lähenemine on optimaalne.
    21.04.2017 14:15
    Kuna näen siin puudulikku teadmist, siis tulen ja parandan sind. Nimelt jaotatakse UK-s Honours kraadid (midagi meie bakalaureuse taolist, kuid sisaldab alati iseseisva lõputöö nõuet; Šotimaal nominaalõppeaeg nt neli aastat; on ka muid erinevusi) eri klassidesse: esimene, teine (ülemine pool), teine (alumine pool) ja kolmas. Esimene vastab "A"-keskmisele, teine (ülemine pool) "B"-keskmisele. Ernst & Young loobus sinu osundatud artikli väitel nõudest, et kandideerijate kraadi klassifikatsioon peaks olema esimene või teine (ülemine pool). Lisaks loobusid nad Briti lõpueksamitel (A-levels) teatud tulemuste nõudmisest. Artikkel ei väida, et nad ei nõuaks enam kõrgharidust.
21.04.2017 13:08
Selleks, et kirjeldatud olukord tekiks peab õppejõud olema või mängima idiooti ja üliõpilased peavad vastama samaga. Ülikoolides on õpetamise kvaliteedi hindamise oluliseks osaks tagasiside üliõpilaste poolt. Ranged õppejõud saavad siin (anonüümselt) nii masendava hinnangu, et on häbi ülemuse silma alla sattudagi. Lisaks veel madal õppeedukus. Seega kui idiootlikus keskkonnas idiooti teesklevad õppejõud ja omateada kavalaid idioote mängivad üliõpilased kohtuvad eksamimängus, siis juhtubki see, millest autor kirjutas. Ja kuna see mäng on levinud ka teistes haridusastmetes, siis on ka üliõpilaste pool tegemist juba kogenud tegijatega.
    21.04.2017 13:22
    No mina kirjutasin mõned head aastad tagasi, kui hetkel TÜ rektori ametis olevale härras veel usinasti õppejõud oli, küll väga kiitva tagasiside just sellepärast, et a) ta oli metsikult range, kui loengus lolli näoga vahtisid ja küsimustele vastata ei osanud, siis küsis, et mis üldse siia siis tulid b) igaks loenguks tuli ette valmistada. Tavaliselt on loengus käimine seline tore ajaveetmise vorm, lähed kohale ja istud, kui viitsid konspekteerid, ei viitsi istud netis jne. c) Kodused neti teel tehtavad testid tegime muidugi kursaga koos. Sest ta aine oli raske. Ei piisaud loengukonspektist ega lisamaterjalidest. Oli vaja juurde uurida ja mõelda ka natuke. Aga Volli oli nutikas, sai aru, et käib küsimuste jagamine. Kohe oli tal varrukast vastunippe: roteeris küsimusi, muutis testitegemise aja nii lühikeseks, et sul polnud aega kuskilt maha kirjutada. Kas teadsid ja läks peast või jäi jutustav küsimus tühjaks. Copy-paste teise inimese vastust ju ei pane. Ta oli ainuke õppejõud, keda huvitas, et üliõpilased õpiksid ja ta tegi ka selle jaoks midagi. Teised õppejõud istusid eksamil ja ei kergitanud kulmugi spikerdamise peale.
    21.04.2017 13:26
    Mille jaoks neid eksameid üldse vaja on, mingit kubjase mängimine on ju jabur. Käid loengus, ja ise tead palju õpid, kui õppejõud ülbitseb, siis ei saa käia seal loengus lihtsalt ja kõik. Olgu, need kes tahavad ennast kontrollida lasta, võivad seda ju teha.
    21.04.2017 16:11
    Ülikool oma väljaantud diplomiga garanteerib, et õpilane oskab neid asju, nagu diplomil märgitud on, sellise tasemega, nagu diplomil märgitud on. Isea tead küll, palju õpid, aga siis ei tasu tahta, et ülikool paberiga tõendaks, et õpilase oskus on parem, kui see tegelikult on.
21.04.2017 13:14
Mis neid üliõpilasi vaja kas tööd on vähe et peab pinki nühkima ja mula pähe tuupima.
21.04.2017 13:16
Eksamil kiikan siit ja kiikan sealt, küll ma selle tehtud saan!
21.04.2017 13:21
ilmselt on autoril kade meel,et tema ei oska spikerdada inimesest kes kõik spikerdab ei saa iialgi sillaehitus inseneri--tema sild variseb kokku kokku juba esimesel katsel.aga tal on vähemalt kõrgharidus ja mida ta selle haridusega peale hakkab,,,on juba tema mure. konkurentsi ta sinusugusele tarkpeale küll ei paku.
21.04.2017 13:28
Olulisem kui kogu materjali pähetuupimine ongi oskus seda vajaduse korral üles leida. Elus läheb vaja just seda otsimise-leidmise oskust. Ka eksamiülesanded peaksid olema koostatud just sellest lähtudes, siis pole kellelgi midagi ütlemist, kui abivahendeid kasutatakse.
Aga praeguste nõudmiste ja üldise spikerdamise keelu juures tundub imelik, et telefone üldse tohib eksamiruumi kaasa võtta.

Aga teisest küljest - kui on vaevutud kodus spikreid tegema, siis tähendab see ju samuti õppematerjali läbivõtmist ja eksamil mahakirjutamine selle kinnistamist, nii et pole kindel, kummal teadmised hiljem kauem peas püsivad, kas spikerdajal või pähetuupijal.
    21.04.2017 21:28
    Kesse nutiajastul enam spikri jaoks vaeva näeb, st küsimuse läbi mõtleb ja sisus olulise lühidalt spikrile pastakaga kirjutab. Copy-paste usina konspekteerija arvutist ja nutuekraanile, see on tänapäevane nutivärk...
21.04.2017 13:28
Ise ja hästi tehtud spikker on pool või isegi rohkem talletatud teadmistetst. Sa ju töötad, kirjutad, mõtled spikri läbi. Palju jääb meelde. Peab asjast aru saama. Spikerdamine on normaalne. Tean õppejõudusid, kes öelnud ,et kui spikriga vahele jääd, õppejõud vaatab spikri üle, kui kiidab spikril oleva materjali heaks, siis on hinne "rahuldav" garanteeritud.
Spikker peab olema isetehtud ja läbimõeldult tehtud. Mitte tuim õpikunäite, vms etteantud jura tuim mahapeksmine.
21.04.2017 13:30
Tean mida sa tunned, olen ise see "petis". Vaata ja harju kuidas sul tulevikus vaipu alt tõmmatakse.
21.04.2017 13:32
Sellepärast ongi järjest rohkem lolle "kõrgharidusega", kuna kõik on maha spikerdatud. Loenguteski istutakse läppar või nuti süles ja virtsavihik või huwitter lahti. No saavadki oma diplomi kätte, millega pole hiljem midagi pele hakata, kuna teooriat ei valda ja praktikas asju kokku panna ei oska. Kelle pealt sa siis spikerdad...ja lõpeb ikka töötukassas või Maxima kassas, autopesulas või külmhoones.
    21.04.2017 14:39
    hakkavad sellise "kõrgharidusega" inimesi ravima...
    21.04.2017 14:54
    ei usu. Pigem saavad spikerdajatest igasugu projektijuhid, firmajuhid jne - iniemsed kes löövad läbi, kes leiavad igale problemeile lahenduse ja tulevad igats olukorrast välja. Jah silda nad projekteerida ilmselt ei oska, aga uskuge - sillaprojekteerija saab palju vähem palka kui tema ülemus projektijuht! Vähemalt Eestis on see nii.
    22.04.2017 10:17
    Ei need spikerdajad hatta jaa. Muidugi silla projekteerimise juurde neid keegi ei lase kuid suures poliitikas on nad igati teretulnud. Seal saavad nad teha asju mille eest vastutama ei pea. Katteta sonamulin ja maksuraha tuulde loopimine on just need asjad millega nad hasti toime tulevad. Mina nende tuleviku parast ei muretseks
21.04.2017 13:35
Nagu juba ka artiklis öeldud, tööandjat huvitavad reaalsed oskused, mitte paber ja veel vähem keskmine hinne. Oluline on oskus mõelda, leida ülesande lahendamiseks vajalikud materjalid ja nendest aru saada - seda tuleb muidugi teha mingis konkreetses ajagraafikus, seega mida rohkem sa tead lennult, seda paremad võimalused sul on.
21.04.2017 13:37
Siin on väga palju põhjuseid, alates sellest, kes tahab lihtsalt elus kergemalt läbi saada, vanemate sunnist minna mingit eriala õppima jpm.

Olles ise TTÜ-s õppinud ja ka teatud ainetes spikerdanud, k.a. matemaatilise analüüsi teooriatöös, siis on põhimure see, et õppejõud ei suuda välja sorteerida seda, mis tegelikult vaja läheb.
Matemaatilise analüüsi teooria soravalt selgeks ja pähe õppimine on ebamääraselt mahukas ülesanne võrreldes selle kasuga.
Praktika tööd on aga need, mis minu silmis on olulised. Kui ma teooriat sõna sõnalt ei tea, aga oskan valemeid kasutata ja tulemuseni jõuda, on ju kõik korras. Praktikas ei ole võimalik nii väga spikerdada.

Tuleb oma prioriteedid paika panna, minul ei olnud võimalik pühenduda 100% õppimisele, sest millegi eest tuli ka oma elamise eest maksta.
    21.04.2017 13:46
    Hehee... vot see oli vist ka mul ainuke kord kui ma TTÜs ka spikerdasin, mat. analüüsi teooria :)
    21.04.2017 15:00
    Aga sa oleksid pidnaud minema siis Tehnika Kõrgkooli või mõnesse muusse rakendusharidust pakkuvass ekooli, kus põhirõhk ongi praktikal mitte teoorial. Teooria teadmine on üks mis eristab akladeemilist õpet krõgemats kutseõppest. Ning teooriat ei peaks tegelikult "pähe õppima" - teooria peaks endale selgeks tegema loogiliselt. Ning matemaatika õppes ei ole mitte hilisem kasutamisvõimalus see, miks seda põhiliselt õpitakse, sest olgem ausad - 80% matemaatikas õpitust ei kasuta isegi mitte insener oma igapäevatöös. Matemaatikaõppe, sh teoori ja ERITI teooria õppimine on selleks, et sa oma halle ajurakke õpiksid kaustama ja ajule mõned käärud juurde saaksid - see nimelt arendab loogilist mõtlemist ja arenduskäike ja lahenduste väljatöötamise oskust üleüldises mõttes. Muide, ka ma ise spikerdasin mat analüüsi teoorias - ilmselt ma polnud samuti piisavalt andekas, et see endale selgeks teha.
    21.04.2017 15:38
    Praktika tööd on toredad küll, aga TTÜs kipuvad paljudel õppejõududel ka eksami ülesanded aastast aastasse korduma. Oli ka minul kursakaaslaseid, kes käisidki 3 aastat füüsika eksamit tegemas, lõpuks oli ülesannete komplekt koos ja viimane eksam läbiti suurepäraselt. Lõpuks saavad sellistest doktorid (jah, mõnest sai), kes hakkavad järeltulevaid põlvkondi õpetama ja lasevadki kalanäoga spikerdada. Aga olgugi õppejõud, sest vana kõnekäändki ütleb, et kes ei oska, see õpetab. Peaasi on sellised tõesti näiteks sildade-tunnelite projekteerimisest-ehitamisest eemal hoida. Nuta või naera.
21.04.2017 13:39
Sealt nad siis tulevad need poliitbroilerid kes pärast oma haridusega vastu rindu taovad ja selle sisult spikerdatud võltspaberi taha oma rumalust, ning saamatust varjavad.
21.04.2017 13:40
80- ndate lōpus lugesin lehest esimest korda, et kaastudengid spikerdamise peale lärmi tõstsid. Turumajandus jõudis kohale!
Kümnendi esimeses pooles oli spikerdamine pigem norm ja kaastudengeid see ei häirinud, pelutas koolist väljakukkumine ja kroonu minek. Pingereast lõpetamisel polnud samuti erilist lugu, v-olla mõni viimasel aastal pingutas selle nimel, aga töökohtade nimistu nagunii suurem asi polnud. Stipisaamine hinnetest sõltus, aga seal vist polnud vaja konkureerida kaastudengiga vaid iseendaga, miskit keskmist hinnet oli selleks vaja, esimese kursuse esimesel semestril said kõik stippi.

Ise tegin spikrid vaid ühel korral ja siis kah ei leidnud neid üles :P
Teine kord oli lausa raamatust võimalik spikerdada, aga tuli kõige lihtsam pilet mis võimalik :P
Ülejäänud 53 eksamit tegin oma peast, enamasti viitele.
21.04.2017 13:45
Ehk kirjutaks ka sellest kuidas tulevane "kvaliteettööjõud" aafrikast ja mujalt kolmanda maailma urgastest õppejõude ähvardab, sh. tapmisega. Ka seda juhtub... aga no muidugi oleks see "rassism" kui avaldus teha.
    22.04.2017 13:27
    ahistamisega ka. Kaevatakse rektorile ja KAPO-sse. Just välistudengid. Ka selle peale, et juhendaja talle piisavalt aega ei leia. Meil, Eestis. Olen lugenud, et nt UK ülikoolides võib mõnel erialal olla professoril 30-40 juhendatavat, sealjuures veel oma töö. Juhendatava jaoks leitakse heal juhul aega 1 kord kuus max 1 tund. Aga seal ei lähe keegi juhendaja peale kaebama.
21.04.2017 13:47
kui õppejõud spikerdamise avastab? Paneb kehvema hinde? Saadab eksamilt minema? Tudeng hiljem vaidlustab. Kus on tõendid? Kus on tunnistajad? Äkki on ebaseaduslik jälitustegevus?
Saadab dekaani jutule? See ütleb varsti, et ära rohkem saada, mis mina nendega teha saan.
Ma ootaks tudengite endi konkreetseid tegevusi, et spikerdamist, st varastamist, vähendada. Ikka teised peavad tegema, tooma, tagama.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 15:10
    õpilaste pealiskaudsest suhtumisest õppetöösse on Lorentsi sõnul näiteks kui üks tudeng soovib 90 minuti jooksul teha järgi viis kontrolltööd, mis õppejõu hinnangul pole realistlik traditsioonilise õppemeetodeid kasutades ja on võimalik ainult mahakirjutades."

    (Peeter Lorents: tudengid kasutavad ebaausaid õppemeetodeid)
    21.04.2017 16:44
    Ma olen ülikoolis järjest umbes 4-5 kt järele teinud. Aga see oli pigem selle pärast, et viimse sekundini intensiivne märksõnade üle kordamine ja soov kiiruga ära teha, enne kui meelest läheb. Samas ma pole ülikoolis kordagi spikerdanud, sest pole vaja olnud, mul on selline mälu, et lihtsalt jääb meelde, kui keskenduda. Aga paljudel teistel ei jää meelde, ei tasu kõiki ühe vitsaga ka lüüa. Paljudel on erinevad õppimisviisid, milles nad paremad on. Mind on jälle kritiseeritud, et ma ei suuda kirjalikke töid ära teha. Öeldakse, et "hakka lihtsalt kirjutama" "kätte võtmise asi" jne, aga ei suuda lihtsalt 12 lk bullsh*t-i kirjutada. Oleks siis veel, et kirjutan nii nagu mina tahan, aga ei, peab kirjutama nii, nagu raamistik nõuab. Kui keskmine tudeng saab essee ja muu kirjaliku it-ga lihtsamini hakkama ja mahukaks eksamiks õppimine on ületamatu probleem, mille jaoks on vaja spikerdada. Siis, miks on nii raske uskuda, et kui minu jaoks ei ole probleem, mitme aasta ainematerjal mõne intensiivse ööga ära õppida, niiet eksamil hea hinne saada, ilma spikerdamisvajaduseta ja veel aastaid hiljem mäletada mõnda tähtsamat asja. Miks siis on nii raske uskuda, et mul ka teine asi vastupidi "enamusele" on, ning esseede ja pika omaloomingu, kellegi teise raamide järgi kirjutamine loomuvastane jõupingutus on?
    22.04.2017 16:09
    No mis seal nii keerulist. Eksamil jätavad tudengid oma isiklikud asjad (kaasarvatud telefon) auditooriumi esimsele lauale. Kui kellegil on eksami ajal midagi muud peale pastaka (telefon, konspekt, märkimik, paberi leht ükskõik millise tekstiga, ka eksamit mittepuudutuva tekstiga), siis saab eksmati. Pärasi ühte kahte eksmatti ei ürita enam keegi.
21.04.2017 13:51
Osa õppejõudusid lubavad spikerdamist seetõttu, et õppejõudude töökoormus, sissetulekud jne sõltuvad tudengite tagasisidest ja lisaks nad ei taha lisatööd (järeleksamid)
Kui sa oled range õppejõud, kontrollid kohalkäimist, esitad raskeid küsimusi, mis veel hullem - teed suulise eksami! siis pole lootustki saada head tagasisidet.
See tähendab aga seda, et ülikool tema teeneid järgmisel aastal ei vaja ja võetakse tööle teine õppejõud, kelle tudengid saavad vaid häid hindeid ja kes ei tekita ülikoolile probleeme.
Kõik peab olema ilus ja hea. Kõik saavad A-sid, keegi ei esita kaebuseid.
    21.04.2017 14:29
    ütleme ausalt, need õppejõud kes on ülimalt ranged on ka reeglina peast soojad ja nende koht polegi teiste inimeste ees teadmiste jagamises. Nendel rangetel jääb reeglina suhtlemisoskusest vajaka, peetakse ennast ülimaks ja ülikooli tulnud 25aastast töökat inimest peetakse imbetsilliks. Rangusel ja rangusel on vahe, paneme näiteks kõrvuti ühe TLÜ range majanduse lektori ja teise politoloogia lektori siis leiame, et ühte ranget armastatakse ja teist vihatakse, kummagi aines ei olnud kerge aga vähemalt ühes käitus õppejõud inimese, mitte sadisti kombel
    21.04.2017 16:56
    Ma olen kõrgkoolides tähele pannud, et kohal käimist kontrollivad need õppejõud, kelle loeng on nii mõttetu (nt loevad ainult slaide üks-ühele seinalt maha, või õpetavad selliseid asju, mille kohta tudengid ei saa aru, mis seos sellel reaalsusega on), et ilma allikirja andmise vajaduseta keegi kohale ei käiks. Slaidi võivad tudengid kodus või bussis ka lugeda ja aega kokku hoida, selleks ei pea loengusse minema, et kuulata, kuidas õppejõud sulle ette loeb.
    Osade õppejõude loengutes, kes kohalolu ei kontrolli, on ikka vabatahtlikult ja rõõmsamate nägudega tudengid.
    22.04.2017 12:29
    ole küll nii. Kohal käimist kontrollivad peaaegu kõik õppejõud. Palju tudengid seda aduvad on teine teema. Kui palju käiakse praegu kaebamas õppejõudude peale! Kui tagasisidet annavad ainult need, kes tahavad nö ära panna. Kui üliõpilane kirjutab kontrolltöö alla vastuseks: ma ei pea nende andmete peast teadmist oluliseks. Mis mõttes siis õppima tulla? Nüüd väidetakse mulle kohe vastu, et ongi palju asju, mida ei peaks peast teadma. OK, kui sa ei tea peast, siis kirjuta viide, kust sa need andmed vajadusel leiad, sinna samasse kontrolltöösse.
    Praegune õppesüsteem soosibki seda, et tudengid ei pea õppima. Võta ÕIS-ist programm ja ütledki selle kirjutanud õppejõule, et õppida seda pähe ei ole mõtet. Tean ju küll, kust andmeid otsida. Kas ülikool on oma aja ära elanud? E-õpet surutakse kahe käega kavasse. Et siis hakkame tunde andma üle neti. Aga kuidas vastama? Mis saab laboritöödest? Kontrolltöödest? Kas jääbki nii, et peast ei pea enam midagi teadma, sest internetis on kõik olemas?
1 2 ... 4
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega