Link kopeeritud!

TULEVIKU EESTI | Carri Ginter: millised on Eesti ühiskonna alusväärtused?

 (126)
Hääleta, milline on Eesti tähtsaim alusväärtus
Carri Ginter
Carri GinterFoto: Karin Kaljuläte

Riigi roll on aidata inimesel tema eesmärk saavutada. Eestis aga tõstab hoopis pead soov otsustada inimese eest ja tema asemel.

Oleviku Eestis on midagi, mis ajab mind närvi. On raske eristada head ja halba, kui pole ühist arusaama alusväärtuste kohta. Seega sünnivad halvad otsused, mis on juhuslikud ja oportunistlikud.

Näiteks 2014. aastal otsustas riigikogu 70 poolthäälega (ja ühegi vastuhääleta) jätta töötuskindlustushüvitiseta töötajad, kes olid töö kõrvalt ka juhatuse liikmed. Inimene maksis küll töötuskindlustusmaksu, kuid vastu ei saanud midagi. Sedasorti muudatused rajanevad arusaamal, et kodanik on ebausaldusväärne. Mullu tunnistas riigikohus seadusemuudatuse põhiseadusevastaseks.

Samasugust suhtumist näitas maksu- ja tolliamet spordiklubide parklates firmaautosid „vaadeldes”, aga ka kehtestades ettevõtetele tuhandeeuroste tehingute deklareerimise kohustuse, mille president hiljem põhiseadusvastaseks kuulutas. Eelmisel aastal hakati säärases vaimus sulgema paljude ettevõtjate kontosid, samal ajal aga ei märganud keegi ühe kohaliku panga kaudu toimuvat väidetavat ulatuslikku rahapesu.

Riigi roll on olla inimestele toeks nende eesmärkide saavutamisel. Meil aga tõstab hoopis pead soov otsustada inimese eest ja tema asemel, millist eesmärki seada ja mis viis selleks valida.

Nii kuulutati piitsameetodil rahvavaenlasteks inimesed, kellele meeldib alkohol. Seda tegid suitsunurgas kogunenud otsustajad. Need, kellele pakutud järsk aktsiisitõus ei sobinud, tituleeriti amoraalseks ja äraostetuks, ettevõtjad said rinda vereimeja medali. Selline käitumine saatis ka kütuseaktsiisi ebaratsionaalset tõstmist. Tänutäheks lisakäibe tekitamise eest saatsid samas tanklaketis töötavad Leedu kolleegid eestlastele šampanjapudeli.

Samal teemal:

Neil näidetel on üks ühine joon. Riik eeldab, et kodanik on ebaaus ja teda ei saa usaldada. Inimestega suheldes lähtutakse modifitseeritud piitsa ja prääniku strateegiast, kust kulude kokkuhoiuks on präänik välja jäetud.

TULEVIKU EESTI

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud artiklisari esitab raskeid küsimusi ja pakub julgeid vastuseid, millest sõltub Eesti edu ja püsimajäämine järgmisel sajal aastal.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare