Tulge oma laste nimel kapist välja!
Selleks, et olla salliv, ei pea olema tark ega lugema palju raamatuid, selleks peab olema lihtsalt Inimene, rääkis konverentsil Tallinna Perekeskuse psühholoog Anni Vaher. Teistest erinemine nõuab lapselt tohutut vaprust ning selle põhjal tekkinud kiusamist ja tõrjumist elavad lapsed raskelt üle. Paljud noored on Vaheri kogemuse põhjal tegelikult valmis kiusatavaid eakaaslasi kaitsma, aga selleks on vaja täiskasvanu julgustust. Eriti oluline on meeles pidada, et abi vajab tegelikult ka kiusaja.
Diskussioonis jäi kõlama arvamus, et isegi kui õpetajatel ja koolipsühholoogidel on vajalikud oskused aidata olemas, siis põhiline probleem seisneb selles, et homofoobset kiusamist lihtsalt ei märgata.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõi paralleeli Ameerika indiaanlastega, kes ei näinud nende poole sõitvat Kolumbuse laeva, sest nad ei olnud mitte kunagi ühtki laeva näinud ja nende aju tõrkus registreerimast midagi nii tavatut. Nii ei oska ka tavaline pedagoog, kel pole ühtki teadlikku kontakti homoseksuaalsete inimeste või samasooliste peredega olnud, märgata kiusamise taga homofoobseid põhjusi. Haridus- ja Teadusministeeriumil on plaanis töötada välja juhised selleks, kuidas ennetada, märgata, reageerida ja lahendada diskrimineerimisega seotud probleeme koolides. „Õpetajatel on vaja oskusi,“ ütles Kalle Küttis.
Briti geiaktivist ja endine pedagoog Clare Dimyon rääkis, et aastaid tagasi õpetajana töötades ei pidanud ta niivõrd kaitsma õpilasi, kes on ise geid, vaid hooopis samasooliste vanematega perede lapsi.
Positiivne oli kuulda Lastekaitse Liidu presidendi Katrin Saksa suust, et Lastekaitse Liit on alustanud Taanist pärit programmiga "Kiusamisest vaba lasteaed", kus lastele selgitatakse kohvritäie mänguasjade abil läbi mängu, et on normaalne olla erinev. Erinev loom teiste mänguasjade seas on lilla karu. Hetkel käib Eestis koolitajate koolitamine, aga õige pea läheb programm lasteaedades käiku.
Õiguskantsleri vanemnõunik Margit Sarv ütles, et Õiguskantsleri büroos on juba kaks kuud olemas laste õiguste osakond. Juba on viidud läbi esimene uuring, kus lapsed ei pidanud mitte küsimustele vastama, vaid joonistama teemal „Minu õigused“. Päris mitmed lapsed joonistasid pildi sõnumiga „Mul on õigus olla erinev“.
Noorsootöötaja Kristi Jüristo rääkis, et värske uuringu järgi on levinuimad sõimusõnad Eesti koolides pede ja daun. Jüristo hinnangul on suur probleem see, et ei ole nähtavaid inimesi homode seas, kes kuuldes sõimusõnas pede, astuks välja ja ütleks: "Jah, mina olengi SEE – kas sa räägid minust?".
Mina ühinen konverentsi kokkuvõtvas osas kõlanud Liisa Pasti emotsionaalse hüüatusega: „Kuradi argpüksid!“ ja soovitan kõigil samasoolistel paaridel kasvõi oma laste nimel kapist välja tulla. Võin oma kogemusest kinnitada, et mitte midagi hullu ei juhtu, kui rääkida kasvatajale või õpetajale sellest, et meie peres on palju armastust, lapsed ja kaks samast soost täiskasvanut.
Kõigil on lihtsam mõista ja austada erinevusi, kellel on nägu ja nimi.
Erinevus Rikastab koolikiusamise teemalist arutelu juhtis Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Christian Veske, vestlusringis osalesid Tallinna Perekeskuse psühholoog Anni Vaher, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, Õiguskantsleri vanemnõunik Margit Sarv, Lastekaitse Liidu president Katrin Saks ning Briti pedagoog ja geiaktivist Clare Dimyon.
