Tulumaksu-uuendus on majandusilmas suur uudis
Valitsuse kavandatav tulumaksu-uuendus pole muidugi oma ulatuselt ja tähtsuselt võrreldav rahareformiga 1992. aasta juunis. Aga midagi väga sarnast on hakanud juhtuma pärast koalitsiooninõukogu otsust. Ka 1992. aastal oli palju rahareformi kava aktiivseid vastaseid. Neid oli nii akadeemiliste isikute, poliitikategelaste kui ka majandusinimeste hulgas. Aktiivselt väitlesid rahareformi idee vastu ja ka selle edasilükkamise poolt tolleaegsed kommertspankade tippjuhid.
Muide, surve rahareformi edasilükkamiseks oli kriitiliselt tugev. Vähe puudus, et rahvusvaheline ja kohalik ühendkoor olekski suutnud rahareformi edasi lükata. Täna on raske ette kujutada, mis siis oleks saanud.
Tulumaksu-uuenduse vastase rinde eestvõitlejateks kipuvad kujunema samad isikud ja ringkonnad, kes olid omal ajal rahareformi vastu. Mul on meeles palju värvikaid ütlemisi nendest aegadest, mida kõnealused isikud võib-olla eriti meenutada ei tahaks.
Ma olen tihti mõelnud, mis on sedasorti käitumise ajendiks. Muudkui räägid – rahareform on jama, haldusreform on mingi eriline jama, pensionireform on kole jama, tulumaksu-uuendus on lausa õudne! Ja kui siis midagi uut ikkagi ära tehakse, siis ei ole avalikkusel enam meeles, et olid mingid isikud, kes selle vastu olid. Ja kui ei õnnestu, siis on nemad kõvad poisid – ma ju ütlesin! Kas see ongi eesmärk?
Kui igasugused uued ettevõtmised saavad ägeda materdamise osalisteks, siis tahaks küsida – aga mis on materdajate ettepanek Eesti arendamiseks? Just arendamiseks, mitte teiste taskust ümberjagamiseks? Ideid pole, kui loomulikult mitte silmas pidada tihti avaldatavat abitut lora stiilis – selleks, et kõike parandada, on vaja kõike tõsta, tõhustada, tugevdada ja parandada!
Paar päeva pärast valitsuskoalitsiooni otsust asuda tulumaksu-uuendust ellu viima, tutvustas seda kava igati positiivselt oma teisel leheküljel Financial Times, veel paar päeva hiljem Wall Street Journal Europe. Sellega võib öelda, et asja vastu on ülemaailmne huvi.
Meie kava on majandusmaailmas suur uudis ja pole kahtlust, et kui me kava teostame, on Eesti maailma majandusavalikkuse suure tähelepanu all ja ilmub sagedasti mainitud tippväljaannete veergudele, nii nagu see oli ka 1992. aastal.
Ka mina tahaksin, et meil oleks kunagi oma Nokia või omad Baseli farmatseudid või midagi muud taolist. Aga juba täna võin öelda ühte – kui me teostame tulumaksu-uuenduse, on meie rahandussüsteem maailma uuenduslikumaid ja ettevõtlust soosivamaid. Ja tänapäeval on valdav veendumus, et ettevõtlus on märksa tõhusam heaolu kasvu mootor kui näiteks parteikomitee tark juhtimine.
Pole kahtlust, et maailm meie rahanduse uuendusmeelsust tähele paneb ja see ka otseinvesteeringutes väljendub. Edasine sõltub juba nutikate inseneride, keemikute, programmeerijate ja muude suurte oskustega tegijate olemasolust.
Loomulikult on Eestil võimalik tekitada ka muid rahvusvahelist künnist ületavaid uudiseid. Kui näiteks blokeeritakse piiripunktid, kui seal tekivad pikad kaubaautode järjekorrad, ja kui veel pannakse näiteks põllumajandusmasinaid põlema, siis võtavad rahvusvahelised uudiskanalid sellise materjali tänuga vastu. Aga ma mõtlen, et kähmlus piiripunktide juures ei too Eesti tööstusesse sama palju otseinvesteeringuid kui uuenduslik majanduspoliitika.
Tulumaksureformi vastased on siiani kõige rohkem kasutanud sõnade ettevõtlus ja ettevõtja sisulist ja kõlalist lähedust. Nad nimelt väidavad, et uus seadus teeb ettevõtjatele mingeid kingitusi, vabastab ettevõtjad tulumaksust ja on üldse väga väikese inimeste rühma huvides. See on teadlik vassimine. Ettevõtja maksab oma tulumaksu täpselt samamoodi nagu iga teinegi kodanik.
Uus seadus hoopis karmistab oluliselt tulumaksu tasumise korda. Nimelt väheneb suuresti võimalus varjata ettevõtluse kulude sisse oma isiklikku tarbimist. Seega on hoopis vähendatud ettevõtja kui isiku eeliseid teiste kodanike ees. Samuti on uues seaduses seniolematu põhjalikkusega käsitletud nn off-shore firmade kaudu maksumaksmise vältimist.
Meie asjatundjad on üsna täpselt hinnanud, et uus maksuseadus töötab eelkõige korralike ettevõtete huvides, kelle põhihuvi on luua tooteid ja hea-olu, kus on korralik ja avatud raamatupidamine ning mida ei kannusta ebaloomulik ahnus. Teised, jah, kus on palju sahkerdamist ja kus kasumit tahetakse saada peamiselt maksupettuste kaudu, need võivad tõesti rohkem maksma hakata kui seni. Siit ka viide, millisel erakonnal millised toetajad on...
Tulumaksureformi üks peamine mõte on suunata raha tootmise, majandustegevuse arendamiseks. Kõik raha, mis jääb ettevõttesse ja mis läheb uute töökohtade loomiseks, toodete täiustamiseks, tegelikuks koolituseks (selles vallas on ka palju võltsimist), on maksuvaba, kõik, mis dividendide, omanikutulu, palkade ja mitmesuguse eritarbimise kaudu viiakse ettevõttest välja, läheb maksu alla.
Tulumaksureform, see on julge, see on uudne, see on edasiviiv. Kas me tahame edasi liikuda või mitte?
