Tunnustatud kehakeeleekspert hindab Eesti tähti ja meenutab Vladimir Putini koolitamist
Professor Allan Pease, saatsin teile kolm videot Eestis olulistest inimestest, kes pidid nende jaoks ebamugaval teemal intervjuu andma. Suusataja Kristina Šmigun-Vähi vastas hiljaaegu dopingutarvitamise kahtluste kohta, Raul Olle sel teemal, miks ta arst Vitali Bernatskile raha üle kandis, kas lihtsalt laenuks või kasvuhormooni ostmiseks. Ja lõpuks Reformierakonna endine peasekretär Kristen Michal, kes vastas küsimustele, kas reformierakondlased on annetanud parteile raha, mis polegi nende enda oma. Mis mulje need inimesed teile jätsid?
Kuivõrd ma ei saa eesti keelt oskamata päris täpselt võrrelda, mida parajasti küsitakse ja kuidas vastatakse, siis saan ma vaadata ainult nende reaktsioone küsimustele. Kui ma seda blondi naist vaatasin (suusataja Kristina Šmigun-Vähi – toim), siis ta tundus olevat üllatunud, mõnevõrra heitunud küsimustest, kuid temas polnud varjamist ega hirmu selle puhul, mida ta ütleb. Ta ei paistnud midagi varjavat ega küsimusest kõrvale põiklevat. Ta mõjus nii, et ta räägib seda, mida mõtleb, ja vastab otse. Temas ei paistnud olevat ebamugavustunnet oma vastuste pärast. Kui inimesed kardavad küsimust, siis nad tavaliselt distantseerivad end küsimusest füüsiliselt. Nad astuvad sammu eemale.
Kas keegi teile näidatutest tegi nii?
Jah, see mees (endine suusataja Raul Olle) tegi väikse sammu tagasi, limpsas huult enne vastamist. Talle ei meeldinud see küsimus. Siis ta vastas, vaadates eemale, vasakule ja seejärel paremale. Talle ei meeldinud see küsimus, ta ei tundnud end mugavalt ja ta ei tahtnud sellele küsimusele vastata. Ta vastas seda, mida ta arvas, et ta oleks pidanud vastama. Temas väljendus jahmumine ja üllatus. Kui ta oleks olnud keegi, kes üritab mulle kasutatud autot müüa, siis ma ei ostaks!
Kuidas olid lood poliitikuga, kelle video ma teile saatsin, Kristen Michaliga, kes andis Mihkel Rauale intervjuu?
Vahepeal, kui ma tema videot vaatasin, siis ma arvasin, et mu arvuti on kinni jooksnud, sest ta ei liigutanud ennast. Aga tegelikult ta lihtsalt istus vaikselt. Ta on väga kogenud poliitik ja varjab emotsioone, mis tal on. Teine võimalus on see, et ta ise usubki, mida räägib, sest ta ei ilmutanud kartust. Miski tema esitusest ei andnud mõista, et ta oleks olnud närviline või midagi peljanud. Äärmiselt kogenud poliitik on nagu professionaalne näitleja, kes kehastab mingit karakterit. Kui näitleja meid veenab, siis me anname talle Oscari. Poliitikule, kui ta meid ei veena, määrame 12 aastat vanglat. Igatahes selle mehe (Kristen Michali – toim) puhul mingit varjamist ega pettust ei paistnud ja võiks temagi esitada Oscari nominendiks.
Te olete väitnud, et 60–80% infost edastatakse kehakeele kaudu?
Näost näkku kontaktis määravad sõnad 7–10% teie käitumise mõjust. Kehakeel moodustab 60–80% mõjust – kuidas te välja näete, vaatate, käitute. Ülejäänu on hääl, toon ja intonatsioon. Seepärast ongi teleesinemised palju mõjusamad ja võimsamad, kui te nendes hea olete. Seal on ka lihtsam pettust tuvastada. Kehakeelt lugedes tuleb alati arvestada konteksti. Ei saa võtta lausest ühte sõna ja öelda, mida lause tähendab, on vaja palju sõnu.
Kas keegi, keda tajutakse ebameeldiva isikuna, suudab õppida nii palju kehakeelt, et teda hakatakse pidama meeldivaks inimeseks?
Täiesti. See on nagu professionaalse näitlejaga, just seda professionaalne näitleja teebki. Mõned õpivad ikka väga hästi, teised, nagu näiteks George Bush, on täiesti lootusetud. Teisalt jälle Putin näiteks oli varem väga pokkerimängija ilmega, väga vähe žeste ja ilmeid. Aga nüüd on ta suutnud ka mittevenelastele meeldida. Minu roll oli vahepeal õpetada, et nad ei teeks seda „vene nägu”.
Treenisite Putinit?
Kui Anatoli Sobtšak oli Peterburi linnapea, siis Vladimir Putin oli tema parem käsi, abilinnapea. Tema kutsus mu esinema. Vene poliitikud mõjusid tollal televisioonis väga halvasti. Nad mõjusid agressiivsete ja ülbetena ja sellised nad olidki. 73 aastat kommunismi oli nad jõhkraks muutnud. Sain esineda 300 Venemaa poliitikule. Minu roll oligi neid treenida, et nad mõjuksid televisioonis pehmemate, usaldusväärsete ja usutavatena.
Kas olete veel poliitikuid nõustanud?
Jah, paar peaministrit kuulub nende hulka, aga nad ei taha, et ma neid mainiksin. Sest kui inimesed teavad, et poliitikuid on kuidagi treenitud esinema, siis nad kipuvad neid veelgi vähem uskuma. Ühel juhul ma tean, et peaminister pidi väitma midagi, mida tema riigi ja partei jaoks oli vaja, aga ma tean, et ta ise seda ei uskunud.
Seega te siis õpetasite talle, kuidas veenvalt valetada?
Just nii. Jah. Ja ta mõjuski veenva ja usaldusväärsena. Aga ma ei nõusta inimesi, kes tegelevad terrorismi, pedofiilia ja muu säärasega.
Kuidas teil perekonnas asi käib. Kas saate alati aru, mis toimub, või suudavad teie pereliikmed teid vahest ikkagi eksiteele viia?
Perekonnas pole ju suurt mõtet midagi väga varjata. Vahel küll võtavad nad mu enda vahele. Näiteks kui naine küsib minult, kas ma panen teemandid või pärlid, siis pole see ju päris küsimus. Mina küsisin kord seepeale, et mida ta ise eelistab. Ja mu tütar hüppas vahele, hüüatades: „Kuule, sa ei vastanud küsimusele!” Ja kui ma seletasin, et see polegi küsimus, siis ta ütles, et ärgu ajagu ma sellist jama.
Lugedes teie raamatut „Kehakeel”, jäi mulle meelde väide, et naised on palju paremad kehakeele lugejad kui mehed. Miks nii?
Väga lihtne – naised kasvatavad lapsi. Lapsed ei suuda esimesel eluaastal peale kakamise ja roomamise suurt midagi teha. Ometi õpivad naised nende märke lugema. Mida kõrgem on testosteroonitase, seda väiksem on võime lugeda kehakeelt. Ja selle tulemus on see, et naistele on keerulisem näkku valetada. Lihtsam on seda teha telefonis. Naistele ei saa televisioonis valetada, nad märkavad erinevusi. Lihtsam on raadios.
Kes ta on?
Allan Pease
Austraalia kehakeele ekspert
Eesti keeles on temalt ilmunud:
-- „Kehakeel” (1994)
-- „Küsimused ongi vastused” (2000)
-- Koos abikaasa Barbaraga „Miks mehed ei oska kuulata ja naised ei suuda kaarti lugeda” (2001)
-- „Miks mehed valetavad ja naised nutavad” (2003)
Esineb 13. märtsil 17.30 Viru keskuse Rahva Raamatus.
