Kas peaksime eriti viimase Putini-Erdogani käepigistuse taustal ütlema otsesemalt välja, mida arvame riigipöördekatse järel ette võetud puhastusest.

Sellel on selge julgeolekupoliitiline mõõde ka Eesti jaoks. Järgmised küsimused võivad aga tulla juba hoopis teistest valdkondadest.

Türgi koha pealt on seisukoht neljal kandidaadil.

Mailis Reps: See, mis Türgis toimub, ei ole tähelepanelikule välisvaatlejale üllatuseks. Inimõiguste süstemaatiline piiramine on olnud probleemiks Türgiga suheldes juba pikemat aega. 2010. aastal analüüsisin ma inimõiguste olukorda Türgis Euroopa Nõukogu raportis, kus tõin välja presidendi võimu kontsentreerumise, akadeemilise ringkonna ja meedia süstemaatilise tagakiusamise ning kohtusüsteemi samm-sammulise hõivamise. Samal ajal on Türgi nii Euroopa Liidule kui NATOle ülioluline partner.

Türgi olulisus kasvas mitmekordselt Araabia kevade järgselt ja Süüria sõja algusest alates, kus Türgist sai puhver nii turvalise lennujaama, vahebaasi osas kui ka põgenike pidurdamiseks. Täna on Eesti sarnaselt oma partneritega keerulises olukorras, kus väärtuspõhisest välispoliitikast lähtudes peaksime olema kriitilised toimuva suhtes, aga reaalselt vajame Türgit miljonite põgenike majutamiseks ja nende edasiliikumise peatamiseks.

Teiseks ülioluliseks probleemiks Eesti jaoks on see, et kui Türgi kaotab usaldust Euroopa Liidu ja NATO suhtes, siis selle võrra sama suure sammuga läheneb Türgi Venemaale. USA on aga juba täna ja veelgi rohkem homme huvitatud hoidma selles piirkonnas oma manöövrite jaoks turvalist tugipunkti. Seetõttu on nähtav, et rahutu Türgi taustal silutakse suhteid Venemaaga. Kui Eesti jätkuvalt ei märka avatud silmadega toimuvat, siis võime avastade endale üllatuslikult, kuidas suurriigid on midagi kokku leppinud.

Alles Jõks: Eestil on Türgiga olnud ajalooliselt head suhted ning neid tuleb meil ka hoida, Türgi on ja jääb meie liitlaseks. Aga EL liikmelisuse ja viisavabaduse suunal ei saa Türgile teha mingeid järeleandmisi enne, kui õigusriigi põhimõtted ei ole tagatud. Me peame toetama õigusriigi püsimist, antud juhul on selle tagatiseks Erdogan ja tema valitsus. Teiselt poolt on oluline ära hoida nn omakohus Güleni liikumise vastu ning hoida toimuv rangelt õigusruumis. Teisisõnu tähendab Türgi küsimuse lahendamine pragmaatilis-väärtuselisel teljel kõvasti balansseerimist.

Kindlasti ei tohi me ka Türgit Venemaa rüppe lükata arvestades, et Türgi näol on tegemist NATO suuruselt teise sõjalise jõuga. Venemaal on siin selged huvid - esiteks lõhkuda NATOt ja lükata lõhe Türgi ja ELi vahele ning teisalt tõmmata Türgi Euraasia mänguväljale. See pole kindlasti meie huvides ning vähendaks veelgi lääneriikide manööverdamisruumi.

Marina Kaljurand: Türgi on NATO liitlane, Euroopa Liidu partner. Meie oluline partner ja liitlane. Seepärast on Türgis toimuv meile oluline - lähen seetõttu ise lähiajal Türgi kolleegide juurde, et Eesti ja EL seisukohti ausas jutuajamises sealsete partneritega kaitsta.
Türgi on keerulises olukorras. Toimus riigipöördekatse, millele ei ole õigustust ning mille ebaõnnestumise järel reageeris Türgi riik jõuliselt, ja selle reaktsiooni käigus on õigusriigi põhimõtete säilimine ohtu sattunud.

Oleme koos NATO liitlaste ja EL liikmesriikidega väljendanud Türgiga solidaarsust ning mõistnud üheselt hukka riigipöördekatse. Samas on selge, et õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi tuleb kaitsta ka riigipöördekatse süüdlaste väljaselgitamisel ning õigusemõistmisel. Lähengi Euroopa Nõukogu eesistujana lähiajal Türgi visiidile, et öelda lühidalt ja lihtsalt seda - me oleme vastu igasugustele sõjaväelistele ja mittedemokraatlikele riigipööretele ning toetame nüüd ja edaspidi Türgis demokraatiat. Pingeline olukord nõuab tõhusat diplomaatiat, sest oht vääritimõistmisteks on suur, nagu sellistel puhkudel tihti juhtub.

Samuti on minu eesmärk valmistada ette Türgi-teemaline arutelu Euroopa Nõukogu Ministrite Asenuje Komitees. Teen seda kostöös Euroopa Nõukogu peasekretäri Jaglandi ning Türgi välisminister Cavusogluga.

Eiki Nestor: Kas Eesti peaks - eriti Venemaa ja Türgi lähenemist arvestades - Türgis toimuva puhastuse pärast häälekamalt nördimust väljendama?

Kõigepealt peame aru saama, et Türgi on meie liitlane NATOs. Venemaa ja Türgi suhete asjus tuleb meeles pidada, et nende riikide huvid on väga erinevad. Türgis toimuva suhtes on Euroopa Liit ja meie kaasa arvatud käitunud ühtselt selge sõnumiga - kui on soov ELiga ühineda, siis tuleb elada samade reeglite alusel ilma eranditeta. Näiteks surmanuhtluse taastamine ei ole Euroopale arusaadav suurus.