Üks küsimus

Euroopa Komisjoni eelarvekava võib tähendada Eesti põllumeestele uut üleminekuaega, enne kui põllumajandustoetused tõusevad EL-i keskmisele lähemale. Ent kuidas mõjutavad Euroopa toetused Eesti põllumehi?

Olav Kreen

Rabaveere talu peremees

Kui me vaatame praegu Eesti põllumajanduses töötavate inimeste palka, siis see on teiste sektoritega võrreldes üks väiksemaid. Toetuste suurenedes tõuseks ka inimeste sissetulekute tase. Lisaks oleks võimalik ka investeeringuid teha, näiteks täita keskkonnanõudeid. Praegu on mitmel korral põllumehed olnud sunnitud keskkonnaministeeriumi poole pöörduma, et pikendada nõuete täitmise tähtaega. Kui raha oleks rohkem, siis poleks seda vaja teha, aga nii piima hind kui ka toetused on olnud Eestis oluliselt madalamad kui Euroopa Liidus. Praegu pole ka investeeringutoetusi sellises mahus, et kõigile jätkuks.

Urmas Ingver

AS-i Perevara nõukogu esimees

Kui liitusime EL-iga, siis eeldasime, et on üks üleminekuperiood, mis lõpeb 2013. aastal. Sellest tulenevalt on mõned ettevõtted oma investeeringuid edasi lükanud aega, kus tulevad suuremad toetused. Näiteks vähem kui pooled Eesti lehmad elavad nõuetekohastes tingimustes.

Investeeringuvajadus on Eesti põllumajanduses väga suur. Euroopa Liidus on toetuste periood olnud oluliselt pikem, nad on mitu korda paremini kapitaliseeritud ja kui võrrelda näiteks hobujõude või ruutmeetreid, siis on need

näitajad Euroopas üldiselt suuremad. Nõuded on kõigil ühised, aga ajalugu ja toetusskeemid on kõigil erinevad.

Aavo Mölder

AS-i Tartu Agro juht

Eestis on toetused 3,5–4 korda Euroopa Liidu keskmisest väiksemad ja kuna pole kasumit, on ka investeeringuvõimalusi suhteliselt vähe. Kui meie aasta jooksul toodetu väärtusega võrreldes on toetuste summa umbes 12 protsenti, siis mõne väiketootja puhul on see isegi üle poole.

Tuleviku osas ootame seda, mis uueks eelarveperioodiks kokku on lepitud, sest vaidlused täna veel käivad. Aga toetused ei saa kunagi võrdseks minna. Kui mõnelt vanalt lääneriigilt 10 protsenti ära võtta, siis on ta käpuli. Ja kui EL toetuste jaoks raha juurde ei anna, siis jäävadki viimastena EL-iga liitunud riigid raskemasse olukorda.

Raskustesse sattunud väiketootjad peaksid loobuma traditsioonilistest aladest, nagu teravili ja liha, ning keskenduma aladele, millega nad toime tulevad, näiteks küüslauk, kõrvitsad, või hakkama ise oma piimatoodangut ka töötlema ja turustama.