Üksildase uitaja mõtisklused 88.
Illar Hallaste ja Kati Murutari teledebatil on meie rahva tuleviku jaoks põhjapanevad tagajärjed. Eestimaa on jagunenud kahte vastandleeri: enamlased ehk murutariaanid ja vähemlased ehk illarioniidid. Pealtnäha tähtsusetu juhtum päästis lahti ahelreaktsiooni; üks sündmus kutsus esile teise, teine kolmanda jne. Kas ei juhtunud enam-vähem sama ka Trooja sõja eel või 1914. aastal Sarajevos? Heidame pilgu lähiminevikku ja sealt kohe tulevikku. Mai 1998. Illar Hallaste peatub Pärnu hotellis Viiking. Saatuse tahtel on samas hotellis ka Kati Murutar. Nende pilgud kohtuvad. Korraks välk ja siis öö! Oo haihtuv ideaal! Kelle silmis mu pilk viivuks lähedust leidis (Charles Baudelaire “Kurja lilled”). Järgnev on meile peensusteni tänu küünlahoidja Marko Püüa ja võtmeaugust piiluja Kiur Aarmale teada. 4. juunil leiab aset kurikuulus teledebatt.
Järgmisel päeval korraldab Marko Reikop raadioküsitluse. Viiesajast eestlasest on üle neljasaja veendunud murutariaanid. Seega on illarioniide Eestimaa elanikest alla 20 protsendi. Juulis korraldab Jeruusalemma täkuks hüütu Hallaste Kanal 2-s avaliku meditsiinilise ekspertiisi. Kogu Eesti vaatab pealt, kuidas dr Imre Rammul rüütut Illar Hallastet väikese vasaraga oskulteerib. Nähtu ei ületa harju keskmist. Pettumus on suur. Marko Reikopi kiirküsitluse põhjal on leeride vahekord seekord kolmsada kahesaja vastu.
Septembris tuuakse Marko Püüa ja Kiur Aarma Kanal 3 kaamerate ette. Kumbki ajab süüd teise kaela. Rahvas on nördinud. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik palub avalikult Illar Hallastelt vabandust. Nüüdsest võib ta jälle kirikuis jutlusi pidada. Reikopi küsitluse põhjal on olukord fifty-fifty.
Algab klaperjaht Kati Murutarile, keda nüüd kõik Jeeriku pasunaks hüüavad. Ajakirjad Favoriit, Maaja, Sexer, Kroonika, Seltskond jt publitseerivad fotosid Murutari neiupõlvest. Räägitakse Marguerite de Bourgogne ja Katariina Suure eesti variandist. Ilmuvad fotod Murutari kooli- ja mängukaaslastest. Neile heidetakse ette sama mis kahele Orlovile ja Potjomkinile. Murutar varjab end enamlaste tuntuimates eksiilipaikades Soomes ja Poolas. Asjasse sekkub kapo.
Jaanuaris 1999 põleb Lepalaiu kirik ja õhatakse Männioru kabel. Tallinnas tehakse kahjutuks Jaani kiriku altari alla paigutatud viitsütikuga pomm. Veebruaris läheb saladuslikult põhja kolm Hallaste firmaga kaastööd tegevat kaubalaeva. Ööl vastu 24. veebruari leitakse Tallinna vanalinnas 64 surnukspistetud murutariaani ja 79 eelnevalt vägistatud, siis kägistatud mõlemast soost illarioniidi.
Märtsis põlengud ja õhkamised jätkuvad; ohvreid on igas Eesti maakonnakeskuses. Hukkunute hulgas on ka vanureid ja alaealisi lapsi. Illar Hallaste toimetab oma suure pere ·veitsi. Asjasse sekkub Interpol ja Euroopa Nõukogu. President Meri kutsub avalikus pöördumises vastaspooled leppimisele. Toomas Hendrik Ilves teeb selgitustööd Brüsselis, et Euroopa Liidus olukorda veidigi siluda. Strasbourg’ist tuleb kohale komisjon, et asja uurida. Räägitakse Marko Püüa ja Kiur Aarma vangistamisest, kui ETA teatab mõlema kadumisest. Püüa moonutatud surnukeha leitakse Pääsküla prügimäelt; Aarma söestunud laip vedeleb Mustvee kandis järveroostikus. Siseministeerium ja kapo on jõuetud.
Riigikogu valimised on aga ukse ees. Selge on üks. Et korda jalule saada, vajab Eesti tugevat kätt ja erksat mõistust. President Meri kutsub oma Paslepa maakodusse Edgar Savisaare, et viimasega ära leppida. Ajal, mil mehed lepivad, harjutavad meie kaks juhtivat leedit kõrvaltoas lindistamist
Hüppame ajas edasi. 5. juuli 2000. Eesti televisioon kannab üle Kati Murutari ja Illar Hallaste laulatustseremooniat Toomkirikust. Paari paneb kokku peapiiskop Jaan Kiivit. Orelil mängib Keskerakonna liige Rolf Uusväli. Tseremoonial osalevad vabariigi president Lennart Meri, peaminister Edgar Savisaar, kaitseminister Erika Salumäe, kultuuriminister Eino Baskin, majandusminister Liina Tõnisson, haridusminister Lauri Leesi jpt tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased. Oma õnnitlustelegrammi Rummust saatis noorpaarile ka Reformierakonna endine esimees Siim Kallas.
