Aga Gustav Suits ja Noor-Eesti? Suits läheb sisse ilmtingimata. Kui nii, siis ka keelemees Aavik. Kui aga Aavik, kuhu jätta Veski ja Ariste? Aga siis tuleb võtta ka Eduard Vääri. Kui aga Vääri, siis ka Mati Hint. See teeb kokku 20… Kurat! August Sang ununes ära. Ja tema naine Kersti Merilaas, ja nende poeg Joel Sang! Kui aga Joel Sang, siis ka Mihkel Mutt, sest see läheb muidu kadedusest lõhki. Mutt toob endaga kaasa Tiina Tammetalu, ja nii jõuamegi kaunite kunstide juurde.

Õnneks suri Johan Köler juba eelmisel sajandil, mis annab küll ühe koha juurde, kuid see va Noor-Eesti trügib peale nagu sotsialistliku töö brigaad: Triik, Mägi, Koort, Uurits, Tassa. Nüüd veel kaks Rauda, siis Laikmaa. Ja muidugi Viiralt. Viiralt kohe kindlasti, sest ta on ainus eestlane, kes on maetud Pere-Lachaise’i kalmistule. Aga Adamson-Eric? Ja Karin Luts? Aga Vabbe ja Burman? Aga Nyman, Võerahansu ja Koort? Kui aga Koort, miks mitte Amandus Adamson, kes suri ju alles 1929. aastal Paldiskis. Ja Starkopf? Öelge, kuhu me jätame Starkopfi? Aga Starkopf on ka ainus, kes veel sisse saab, sest teised olid kõik kommud. Kui, siis Ando Keskküla, sest ta on rektor, aga kui juba Keskküla, tema kasvandikud miss performance Ene-Liis Semper ja mister happening Raoul Kurvitz, kes põrandal keelega punast plöga lakkudes maailmatasemelisi kujundeid moodustab. Arvutame! 25 pluss 23 on kokku 48. Nüüd tulevad sportlased.

Kohe vaatan, millal suri maadleja Lurich. Tuhat ja tuline! 1920. aastal. Miks nii hilja? Et mitte nimekirja lõhki ajada, jätame hõbeda ja pronksi maaletoojad välja ja piirdume üksnes kullaga. Nii langeb kohe välja Paul Keres, sest ta oli igavene teine. Jumalale tänu, ei jää neid esimesi järele eriti palju: Antson, Salumäe, Talts… kokku 19. Aitab! 48 + 19 = 67. Jääb järele 33 vakantset kohta. Pole veel lootusetu, et ehk paistab mullegi kiireke Eestimaad soojendavast Austerlitzi päikesest. Aga loetletud pole lauljaid, näitlejaid ja poliitikuid.

Georg Ots jääb välja, sest ta laulis vene keeles T‰aikovski romanssi “Kesk voogavat balli”. Tänu sellele pääseb nimekirja patriootiliselt meelestatud Tiit Kuusik. Kaal ja Voites on sees niikuinii, Krumm ja Mati Palm samuti. Balletiartistidest lähevad käiku Helmi Puur, Tiiu Randviir, Juta Lehiste, Elita Erkina, Tiit Härm, Kaie Kõrb ja piisab. Selle peale paneb Aleksander Kikinov ulguma, et teenelise nime andsite, pange nüüd nimekirja ka. Kallis Sa‰a, ega me siis nimekirja ainuüksi ilusaid inimesi vali!

Sõnakunstimeistritest võtan Pinna, Lauteri, Panso, Järveti, Eskola, Koppeli ja Vaariku, Lindau, Laatsi, Everi ja noorema põlve rahustamiseks Merle Palmiste. Vaatame seisu! 67 + 22 = 89.

Nüüd ütleb Ülo Kaevats: “Stopp, Lauri, ära aja meie poliitikuid veelgi rohkem riidu, jäta, palun, neile need õnnetud 11 kohta!” Palun. Eestiaegsetest meestest pääsevad nimekirja Päts, Tõnisson, Laidoner, Poska, Rei ja Ivan Orav. Uuema aja poliitikutest lähevad käiku need, kes pole olnud NLKP-s, neid on kaks – Enn Tarto ja Lagle Parek. Jääb üle kolm vakantset kohta. Nii nagu Eestis kombeks, haridus pärast kõike muud. Kes on Eesti haridust enim mõjustanud persoonid? Kaks on teada, Johannes Käis varem ja Anneli Kommer nüüd. Jääbki järele üks koht, mida ma alandlikult palun endale. Asi on selles, et Päts, Paul Pinna ja Viiralt on surnud, ja pean tunnistama, et ka minu tervis pole viimasel ajal kiita.