Uku Särekanno: kui Eesti läheb pooleks aastaks istuma, sünnib sellest kasu

 (32)

Uku Särekanno
Uku SärekannoFoto: erakogu

Ametniku istumine on kodaniku jaoks häiriv. Üldiselt tahaks riigiametnikelt enam tegusid ning vähem istumist. Pole seega imestada, et ka Euroopa Liidu eesistumine tekitab kimbatust. Milleks kõik see peenutsemine, kui kohalikud valimised ukse ees, majandus vajab kasvatamist, teed asfalteerimist ning maa harimist?

Euroopa Liit on klubi ning klubis kehtivad sarnased käitumisreeglid kõikidele liikmetele. Need reeglid ei saa tekkida jumala armust või Brüsseli päikesekuningate tarkusest. Reeglid peavad arvestama liikmete ehk rahvusriikide tahtmisega. See on ka põhjus, miks eesistumine on oluline just rahvusriikide sõnaõiguse seisukohalt.

Võtame konkreetse näite. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kehtestada pagulaste ümberjagamiseks kvoodid. Ettepanek kirjutavad valmis komisjoni ametnikud, kes aga ei kanna vastutust selle mõjude ja ellurakendamise eest. Vastutus kvoodisüsteemi ellurakendamise eest seisab igal individuaalsel valitsusel, sealhulgas Eesti valitsusel.

Et taolised ettepanekud ei sajaks läbimõtlematute kohustustena liikmesriikide valitsuste ja kodanike kaela, on otsuse tegemisse kaasatud veel kaks asutust – Euroopa Parlament ning Euroopa Liidu nõukogu. Need kaks peavad komisjoni ettepaneku heaks kiitma, ümber tegema või prügikasti viskama. See tagab tasakaalu ning liikmete huvidega arvestamise.

Samal teemal:

Kes seisab siinkohal rahvusriikide huvide eest? Õige vastus on EL-i Nõukogu eesistuja. Eesistuja on see, kes koondab kokku 28 rahvusriigi valitsuste tahtmised ning kaitseb neid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ees. Seega: kui kodanikule läheb korda Eesti kui rahvusriigi sõnaõiguse säilitamine, peab minema korda ka eesistumine.

Kus on otsene kasu?

Läti eesistumise puhul hindas KPMG Baltics, et eesistumise kasu majandusele oli 64,5 miljonit eurot. Jah, eesistumine tähendab riigile kulusid, ent suurem osa eesistumise eelarvest kulutatakse Eestis või jõuab ringiga tagasi Eesti majandusse. Ligikaudu 20 000 - 30 000 delegaadi saabumine tähendab ajutist lisakäivet nii turismi- kui toitlustussektorile. Ühtlasi on lootust, et vähemalt hetkeks paraneb lennuühendus muu maailmaga ning kasvab ka motivatsioon seada korda kodune infrastruktuur.

Otsene kasu seisneb ka otsustes, mis mõjutavad Eesti elanike elu ning mida eesistuja ise veab prioriteedina. Näiteks Läti eesistumisel lepiti kokku mobiilside rändlustasude alandamises, mis muutis odavamaks telefonikõned nii lätlastele kui teistele. Eesti eesistumisel on kavas jõuda lõpule mitmete digitaalvaldkonna eelnõuga, et lihtsustada Eesti ja teiste ettevõtjate äri ajamist Euroopas. Ühtlasi on soov teha algust uute piirivalve ja politseiandmebaaside väljaehitamisega, et tugevdada kontrolli ning koostööd turvalisuse tagamisel.

Eestlastele saab loota

Kaudne kasu on seotud Eesti mainega. Eesistumine ei ole suur rahvapidu, ent sel ajal peavad Eestiga ajama asju otsustajad, kes mõjutavad meie majanduse ja julgeoleku käekäiku. Sel poolaastal puutuvad meiega kokku kõik need, kellele Euroopa vähem või rohkem korda läheb. Alates Saksa liidukantslerist lõpetades Financial Timesi toimetusega.

Ajades asju targalt, on see suurepärane võimalus Eesti riigi tutvustamiseks ning meile oluliste teemade selgitamiseks. 28 liikmesriigi esindamine tähendab suurt vastutust ja rasket tööd. Ent katse edukas läbimine näitab rahvusvaheliselt, et oleme riik, kelle peale võib alati kindel olla. Et meil on sisu ning Eesti on koht, kus tehakse asjad ära. Tehakse ära hästi ja efektiivselt.

Sedavõrd suurt rahvusvahelist tähelepanu ei saa Eestil järgmised 13-14 aastat. Hea tuntus ei jookse mööda külgi maha ning eesistumisega on võimalik luua päris sisuline Eesti bränd. Kuvand, et Eestis on hea asju ajada ning siin on olemas selleks kõik vajalikud eeldused – meeldiv keskkond, targad inimesed ja hästi toimiv riik.

Riik saab paremaks

Ja lõpetuseks, eesistumine teeb meid endid paremaks ja tugevamaks. See viib kohale teadmise, et Eesti ei uju siin maailmas üksi ning riigi käekäik sõltub arengutest meie ümber. Mis veelgi olulisem, see tekitab meie poliitikutele ja ametnikele kontaktid ja kogemuse, mis vajalik nende arengute mõjutamiseks ja Eesti huvide kaitseks.

Eesistumine sunnib poliitikud läbi vaidlema mitmed olulised teemad, mis tavapäraselt sisepoliitilist huvi ei pälviks ning mille üle otsustamine piirduks vaid paari ametniku meilikastiga. Euroopa Liidu ja Eesti poliitika põimub vähemalt korraks ühtseks tervikuks. Tekivad seosed, avardub maailmapilt ning loodetavasti ka oskus oma asju Brüsselis läbi suruda. See teeb riigi paremaks.

Kirjutatu kehtib aga üksnes juhul, kui poliitikud ja ametnikud tõepoolest pühenduvad. Meilt ei oodata istumist, meilt oodatakse päriselt asjade eest seismist, iseenda ja teiste asjade eest seismist.

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare