Ligi pool Eesti elanikkonnast ei saa endale lubada hambaravi. Seega käib see osa eestimaalastest varem või hilem ringi põletikuliste ja hambutute suudega. Kas ja milliseid tagajärgi see rahva üldises tervises kaasa toob?

Meditsiinilistest tagajärgedest rääkides – loomulikult on sellel mõju, sest kui kehas on kroonilne põletikukolle, siis sellel on mõju erinevatele elundkondadele.

Vähene hambaravi kasutamine ja selle suur sõltuvus sissetulekust ei ole midagi uut. Hambaravi kasutajate hulk hakkas vähenema alates 2000.aastal, mil järk-järgult vähendati täiskasvanute hambaraviteenuste hüvitamist, kuni üldine majandusliku elujärje paranemine alates 2004.aastal lõi paremaid võimalusi oma tervise eest  hoolitsemiseks.

Siiski, 2006.aastal läbi viidud terviseuuringu andmetel jõuavad allpool vaesuspiiri  elavad naised 2 ning mehed 1,5 korda harvemini  hambaraviteenusteni võrreldes jõukamate sookaaslastega. Veelgi alarmeerivam on et kolme aasta kestel ei olnud hambaarsti juures kordagi käinud 25% naistest ning 35% meestest.

Millal võib selle tagajärgi näha?

Selle tagajärjed on näha juba praegu.

Kui inimeste hammaste ja tervise üldine seisukord aina halveneb, siis kas on lootust, et riik taastab hambaravihüvitise ka täiskasvanutele? 

Seda ei ole võimalik ennustada. Küll aga võib vaadata, mis on ümberringi - näiteks Põhjamaades, millega me tavatseme ennast võrrelda, siis seal on osaline hambaravihüvitis olemas. Kusagil ei ole seda täismahus, aga finantseerimismehhanismid üritatakse teha nii, et inimest innustaks see võimalikult vara arsti juurde minema. Usun, et ka Eestis tuleb hambaravihüvitis tagasi.

Paraku, kuna meil on praegu tervishoiuteenuste rahastamiseks 3-4 korda vähem raha, kui võrdlusalustes riikides, siis tuleb teha valik ja praegu on valik selline, et hüvitist ei ole. Sellel on tagajärjed ja loodetavasti selle valiku tegijad lihtsalt teavad, millised need tagajärjed on ja [nad on kindlad] et mõne teise valiku puhul olnuks need veel halvemad.

Kas 2000. aastal tehtud valik täiskasvanute tasuta hambaravi kaotamise osas oli õige?

Ka siis ei olnud Eesti riik jõukas ja see oli vaese riigi otsus. Vahepeal saime jõukamaks, kuid seda (täiskasvanute tasuta hambaravi –toim.) uuesti tagasi saada on keeruline. Praegu on probleeme ka olemasolevate kohustuste täitmisega.