Link kopeeritud!

ÜLLE MADISE: Elektrooniline hääletus on lisavõimalus

 (1)

Riigikogu on leidnud, et elektroonilise hääletamise lubamine on kooskõlas põhiseadusega, hääletades e-valimise sätted rahvahääletuse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ja riigikogu valimise seadustesse.

Presidendi nõunik Jüri Kaljuvee teatas möödunud nädalal, et tõenäoliselt on seadus elektroonilist hääletamist võimaldavate sätete osas põhiseadusega vastuolus.

UUS VÕIMALUS EI VÕTA VANU. Elektrooniline hääletamine võtaks valijailt võrdsed võimalused juhul, kui see oleks ainus lubatud hääletamisviis ja seda sunnitaks kasutama ka inimesed, kel pole internetile juurdepääsu või kes ei usalda arvutisüsteeme.

Valimisseadused ei sunni elektrooniliselt hääletama: hääletamine valimiskabiinides paberist valimissedelile jääb. Jääb ka mitteelukohajärgses valimisjaoskonnas hääletamine, kirja teel ja kodus hääletamine.

Eesti valimisseadused on kümne aastaga muutunud järjest valijasõbralikumaks, pakkudes hääletamiseks mugavamaid viise ja kindlustades valimistulemuse kiire ja ausa väljaselgitamise. Elektroonilise hääletamise lubamine on samm samas suunas.

Valimispäeval minnakse hääletuskabiini üksinda. Täidetud hääletussedel pannakse oma käega ümbrikusse ja lastakse valimiskasti. Kuna ümbrikul ei ole valija nime, ei saa keegi kontrollida, kelle poolt valija hääletas. Selline konservatiivne valimiskorraldus on erandite ja teiste, mugavamate valimisviiside olemasolu eelduseks. Igal inimesel on õigus otsustada, millist valimisviisi ta usaldab ja kasutab.

Valimiste salajasuse eesmärk on tagada valijale vabadus otsustes, võimalus hääletada kartmata, et keegi saaks kontrollida, kelle poolt ta hääletas. Samuti peab riik tagama selle, et valija häält ei saaks vägivaldselt mõjutada või ära kasutada keegi teine. Enamat riik ei pea.

Elektrooniliselt saab hääletada ainult eelhääletamise päevadel. Valija saab valimispäeval tahte maksma panna ka siis, kui teda elektrooniliselt hääletades on mõjutatud. Elektrooniliselt antud hääl tühistatakse, kui valija läheb valimispäeval valimisjaoskonda ja hääletab uuesti, klassikalisel viisil. Sellega on salajasuse põhimõte tagatud.

TEHNIKA TÖÖKINDLUS TAGATAKSE. Salajasuse põhimõtet paindumatult tõlgendades peaksime võtma välismaal viibivatelt valijatelt kirja teel hääletamise õiguse ja keelama kodus hääletamise. Valimisjaoskonnas hääletamise alternatiivid kehtivad nii Eestis kui teistes riikides juba aastaid. Elektroonilist hääletamist võrreldaksegi salajasuse aspektis kirja teel hääletamisega.

Milline on Eesti tehniline valmisolek elektrooniliseks hääletamiseks alates 2005. aastast? Ettevalmistust tuleb jätkata, katsetada süsteemide töökindlust ja programmide arusaadavust, selgitada uue võimaluse olemust, kontrollida süsteemide kaitstust. Tõsi, kui elektrooniline hääletamine toimub vaid eelhääletamise päevadel, on vigade ilmnemisel võimalik kõik elektrooniliselt antud hääled tühistada ja paluda minna valimispäeval valimisjaoskonda uuesti hääletama.

Infoühiskonna nõuetele peab Eesti vastama nagunii, kuid mõistlik on uuendusi teha sammukaupa. 2005. aastal on elektrooniline hääletamine saanud teistes riikides tavaliseks ja siis on Eestil hilja elektroonilise hääletamise süsteemide rajamisega alustada.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare