Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
19.06.2018 16:25
Mitte osas, vaid vastu.
Algtasemel eesti keel, muuseas, mitte kantseliit.
19.06.2018 16:34
Sellest tehasest, rail baltikust, reidi teest jne. on juba kõrini. Kaua te jahute sellest. Tahetakse et midagi tehtaks ja siis kui hakatakse tegema on hunnik vinguviiuleid, kes juba põhimõtte pärast on kõigele vastu. Olge tasa ja elage oma elu!
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    19.06.2018 17:22
    Vastu ollakse ikka selle pärast et ei soovita solgiaugus elada! Tule kulla mees ma näitan sulle milline on Keila jõgi suvel. Üleni katab jõge roheline vaip ja jões ujuvad rusika suurused muda või kuram seda teab mis pallid. Pole sellist si..a kuskil mujal jõepeal näinud. Kõik tänu Kohila paberivabrikule! pealinn.ee/tagid/koik/parnu-joealune-r eoveetoru-lekib-kahest-kohast-n212252
    Ilmselgelt oli selline leke seal aastaid. Kas keegi sai karistada? Jah inimesed kes jões ja lahes ujusid!
    maaleht.delfi.ee/news/keskkond/uudised /estonian-cell-on-poolteist-aastat-vale s-kohas-heitvett-merre-lasknud-ja-vales t-kohast-ka-proove-votnud?id=80575464
    Kedagi ei karistaud! Seega on inimeste mure täiesti põhjendatud. Reostajad on suurfirmad ja paari madalapalgalise ametniku suu kinnipanek on imelihtne. Pärast solkimist ei vastuta keegi! Toetan Tartlasi 100%
    19.06.2018 17:37
    toeta toeta me siin suurem enamus tartlastest oleme ikka analüütilised ja ei otsusta emotsioonide järgi, ehk siis toetame uuringuid.
    Estonian Celli teemaks võttes võiks siit lk 6 lugeda viru-nigula.ee/documents/7609076/18403 548/VN Teestimarts_2018.p df/10b6f008-9e63-479e-b26f-e92a2ae16c0 5
    19.06.2018 17:55
    söör fon krat 19.06.2018 16:37: Aitab sinust ja sinu perest.
    Hakka astuma, Venemaa ootab teid...
    Laulupeo: Vaat niisugune sõim ei vii meid küll mitte kuhugi.
19.06.2018 16:45
Sellist arutelu, mis põhineb eriala spetsialistide faktidel, ongi rohkem vaja!
    Näita vanemaid (6) Laadin kommentaare...
    19.06.2018 19:44
    Keegi ei tea paremini kui teadlased, kui lihtne on anda kallutatud uurimistulemusi. Sest kvaliteetse uuringu läbiviimine on kallis ja selle tulemused ei pruugi sobida tellijale. Sest vahel peab kvaliteetuuringu teinu tõstma käpad ja tõdema - EI TEA! - nende meetoditega sellele küsimusele ei ole võimalik adekvaatselt vastata.
    Libauuringuid oleme tudengite tööde näol liigagi palju näinud. Ja teame - inimlik rumalus on tõesti piiritu. Uurimine uurimise pärast on nonsenss.
    19.06.2018 23:57
    ellist arutelu, mis põhineb eriala spetsialistide faktidel, ongi rohkem vaja!

    Kui sul "Kama Kaks", siis mis mõtet on sul üleüldse sõna võtta ???

    Kui aga "Spetsialistide Faktidest" rääkida, siis mida pergelet "veesüsteemide ökoloogiast" jahuda, kui isegi "tsellutehaseta" iga vihmasaju järel Emajõkke kasutatud preservatiive ja mensulappe voolab (ehk on "tsellutehasest" hoopis kasu- selle "mürk" tapab ehk kõiksee "hulkuvad spermatosoidid" ning "naisterahvaste sabaaluse floora ja fauna" ???) …
    20.06.2018 00:02
    PS. Ei, tegelt saan ma muidugi aru- ka inimene on ökosüsteemi osa, ning oma füsioloogilise eripära tõttu on ta sunnitud nii ejakuleerima kui ka menstrueerima. Kuid... MIKS JUST NIMELT EMAJÕKKE ???
19.06.2018 16:51
Täielikud kilplased oleme. Maailma rahvaarv on 7,5 miljardit ja meie üritame siin oma 1,3 miljoniga keskkonda säästa. Nagunii toob tulevik maailmakorras muudatusi. Aga praeguse elukorralduse juures on laus-rumalus maha tampida algatus selle tehase Eestisse rajamiseks ja lasta rootslastel või kellel iganes meie metsades kasvanud puidu arvelt kasu teenida ja ikkagi see sama jääkainete kogus keskkonda paisata.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    19.06.2018 23:28
    Paberipuu sellepärast ongi paberipuu, et ta millegi muu tootmiseks ei sobi. Kütteks või pelletiks ehk siis põletamiseks sobiks, aga see nüüd küll säästvam puidukasutus ei ole.
    20.06.2018 02:34
    Terjes: Paberipuu sellepärast ongi paberipuu, et ta millegi muu tootmiseks ei sobi.
    keegi: Esmalt pole peenem puit paberipuu aga on lihtsalt peenem puit, mille saekaatris töötlemine pole kasulik.

    Ulmes planeeritava TEHASE kompanjonid peaks ka peenema materjali töötlemisel muud tehnikat jagama, kui seda keeta. TEHAST ei plaanita tootmiseks, vaid muul eesmärgil. See on ikka oma investeeringu kiirem tasa tegemine, mõne aastakese pärast peale TEHASE TOOTMISE ALGUST, kui suur protest läbi, vahetuvad teised huvid TEHASE Eesti poole omanikud välja. Ei soovita, sest sel juhul keeravad karutene küll sellele metsavaesele (aga metsaMAA rikkale) ja pisikesele maale kokku.

    -------------------------------------- -----------

    Väike maake ja kus seda metsa siin nii ohtralt, et miljonilisele tehasele veel materjali jaguks! Loodetase Lätist ja Venemaa piiriäärsetest kohtadest peenemat ja jämedamat paberipuitu sisse osta. Eesti paberipuud kasutada on veel vähe. Tehas peab ikka kateistest maadest ostetud puidu siin tselluloosiks keetma, saab rohkem saastada. Ja nii võibki tselluloositööstus pinnal ujuda, sest metsamaalt ju tuleb aina uuesti igal aastal seda peenemat puitu juurde, korraliku saematerjalini aga ei jõuagi kasvatada. Metsnikel on raha nälg nii suur ja ka sel "riigi metsamajandil". Metsaomanikud ju näevad, et korralikku saepalki peab 60-80 aastat ootama, mis sinnani teha? Kas pudeleid korjata? Ei, rikkad metsaomanikud saavad ju võsastunud raielangid uuesti rahaks teha. Küll korralikum saematerjal tuleb mujalt riigist, Soomest näiteks.
    20.06.2018 03:06
    Terjes: Paberipuu sellepärast ongi paberipuu, et ta millegi muu tootmiseks ei sobi.
    keegi: Ja pole ime, kui Kalevipojad hakkavad kümnekonna aastakese pärast Soomest Eestisse saelaudu tassima.
19.06.2018 17:12
Kas eri- või üldplaneering on õiguslik vaidlus, kui aga autor eos kindel on saastamises, milleks ettepaneks teha üldplaneering?
    19.06.2018 17:38
    Üldplaneeringu raames on vähem võimalusi rahvast ning ekspertidest üle sõita. See oleks kompromiss - kui keegi väga tahab uurida, las uurib, aga nii suure otsuse juures peavad kõik osapooled olema rohkem kaasatud ning avalikkusel säilima võimalus protsessi mõjutada.
19.06.2018 17:23
Mander ise kirjutab, et Raadi reostust ja selle mõju on vähe uuritud. Aga siiski on uuringute vastu...
Siis kirjutab lõuna Eesti puidutagavara vähesusest, samas kui kogu aeg on räägitud ka Põhja-Lätist ja valgevenest Läti kaudu eksporditava puidu kasutamisest.
Siis kirjutab hr Mander, et tehas kasutaks moraalselt vananenud tehnoloogiat ja, et kui parem leiutatakse, siis on see räägitav-planeeritav tehas on juba ees ja pole mõtet uuemat teha. Võiks siis näite paremast tehnoloogiast tuua, mis oleks ka nähtavas tulevikus kasutusvõimeline, et saaks meie tooraine odava mahaparseldamise lõpetada... Vihje: seda ei ole ja vähemalt lähema 20-30 aasta jooksul ehitatakse samasuguse tehnoloogia aga UUEMA TEHNIKAGA tehaseid.

Ja ELi direktiivid on kohustuslik jah ja uuringutega saabki selgeks, kas selline tehniline lahendus, millega neid direktiive täidetakse on võimalik. Tartu ülikooli esindajad hiilgavad selles tehase saagas eeskujulikult tänapäevaste tehniliste võimaluste mittetundmisega ja peaks olema ise õhinaga uuringuid toetamas, et oma teadmised kaasajaga vatavusse viia, mitte jätkuvalt 60ndate ja 70ndate teadmiste baasil jama ajama.
    19.06.2018 18:35
    Parema tehnoloogia üks näide: Kirjanen on Imaverre rajamas uue tehnoloogiaga tehast (äsja USA - Soome koostöös leiutatud), mis võtab puidust välja ligniini ja suhkrud. Ehk et toodang on kümneid või sadu kordi kallim kui tselluloos. Otsi "Kirjaneni uus tehas kerkib Imaverre". Vii jah oma teadmised kaasajaga vastavusse.

    EL direktiivid: Praegu juba on Eestil kohustus olukorda parandada. Teeme kõigepealt vee puhtamaks ja siis alles saab vaadata, kas on ruumi lisasolgile. Võid näidata initsiatiivi olemasolevate reostajate pitsitamisel. Aga veelkord - jutt ei loe, veekogude seisund peab reaalselt paranema.
    19.06.2018 23:32
    Kirjaneni poolt toodav tehnoloogia on nii uus ja ainulaadne, pole ennast veel tootmises tõestanud. Kirjanen sai pappi tehnoloogia KATSETAMISEKS. Kas sealt midagi üldse välja tuleb on enam kui kahtlane.
    20.06.2018 02:53
    Terjes. Kirjaneni poolt toodav tehnoloogia on nii uus ja ainulaadne, pole ennast veel tootmises tõestanud.
    keegi: Ja näed palun, ongi "miski uuem tehnoloogia" olemas. Mida peab ju kasutusele juurutama, kui see hävitab vähem keskkonda. Ja näed, keski Terjes on kohe sõrgu vastu ajamas, oi kui progressimeelne??
19.06.2018 17:27
Asjalik artikkel teadlaselt. Ja suured probleemid tehasega on siit selgelt näha.
19.06.2018 17:44
ega need rafineerijad siia emajõeäärde jää kuskile hispaaniasse lossi soetavad ja on seal kuid see kes siin alla tonniseid palku saab jääb siia solki nuusutama
19.06.2018 17:44
Tegemist selle sama ‘teadlasega’, kelle arvates uuringud pole vajalikud. Millise hüdroteadlase väidete vastu see ‘teadlane’ ei protesteeri? Varasemalt on ta ka ühe teise TTÜ veeteadlase väidete vastu kõvasti protesti avaldanud. Aina enam tundub, et selle ‘teadlase’ jaoks loeb narratiivi suund, mitte faktid. Kui see nii ikkagi pole, siis ehk võiks uuringud ära teha ja siis lähtuvalt andmetest otsustada, kas seda tehast saab või ei saa ehitada.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    19.06.2018 18:34
    Manderi ettepanek uuringu vormi osas on õigusteaduslikult, keskonnakaitseliselt ja riigihalduslikult absurdne. Ei saa ju uurida kohaliku omavalitsuse või maakonna piirides rajatise mõju, mille mõju on üleriiklik ning potentsiaalselt riigipiiride ülene (võimalik mõju Peipsile). Planeeringu vormi sobivuse osas jõudis samale järeldusele ka Tallinna halduskohus.
    19.06.2018 18:37
    Olen millegipärast kindel, et see, kes 'teadlase' jutumärkidesse pani, on ise kaunis tagasihoidliku hariduse ja IQ-ga.

    Ülo Manderist tean puhtjuhuslikult seda, et ta oli "tark poiss juba kooli ajal". Ja pedagoogikaga põgusalt kokku puutununa: reeglina need, kes olid targad kooli ajal ja hariduse poolest üha edasi liikusid, ongi selle tulemusena kõrgel tarkuse tasemel :) Seda ei tühista isegi emotsioonid.
    19.06.2018 23:35
    Muuhulgas on Mander olnud Keskkonnakaitse õppejõud ka tehaseehituse eestvedajale Kohavale.
19.06.2018 17:52
Tegelikult on häbiväärne kui teadlasele peab seletama, et kui reostust lisada, siis kogureostus suureneb. Selle peale peaks juba koolijüts tulema. Ka lausa lasteaia laps saab aru, et kui ühte anumasse lisada teine klaasitäis midagi, siis on see rohkem kui kui eelnev esimene. Mina seda uskuda ei suuda, et uuringu pooldajad neist ülilihtsatest argumentidest tegelikult ka aru ei saa. Päris kindlasti ei ole mõtet ühtki uuringut teha enne kui tehnoloogiliste näitajate baasil on eelennustused tehtud, kas meie piirkonnas selliseid koormusi üldse on võimalik vastu võtta.
19.06.2018 18:18
Kas Mander Loigu nimelist veemeest teab?
    19.06.2018 18:49
    Küllap teab. Loigu oli 2017 Eesti TA toimetistes ilmunud artikli kaasautor, kus leitakse, et Peipsi seisund on väga kehv, järv on eutrofeerunud, vees on hapnikupuudus, esineb sinivetikate vohamist, kalad surevad.
    19.06.2018 19:13
    Nad on mõlemad geograafid.Geograafi töötamine TTÜ-s ei anna talle veel tehnikateadlase kvalifikatsiooni.
19.06.2018 18:19
Mander tundub olevat ennasttäis klappidega mees, kes miskit kunagi uurinud ja pole märkand pinsile minna. Kahju, et progressi , et vaja uurida, takistab, sest uurimine kestab ikka pärast mandereid ka.
19.06.2018 18:28
Ülo Mander kuulub 1% oma erialal tsiteeritumate teadlaste hulka, tema tsiteerimisindeks on üle 4000. Enn Loigu tsiteerimisindeks on kusagil 70 ringis. Tsiteerimisindeks näitab teadlase tõsiseltvõetavust teadusmaailmas. Rahvusvaheline seltskond hindab Manderit kõrgelt. Kui Manderi ja teiste teadlaste koostöös suudetakse ära hoida väga suur keskkonnarisk (sest tehnoloogia pole kunagi riskivaba + kõik teised eeltoodud põhjendused), siis sügav kummardus neile.
    19.06.2018 18:48
    Siin on üks konks. Mander pole hüdroloog, Loigu on. Ometi üritab Mander Loigule pidevalt selgeks teha, et tema teab hoopis asju paremini, olenemata sellest et tegu pole ta enda ekspertiisi valdkonnaga. Kui rohkelt tsiteeritud Eesti kultuuriteadlane läheb vähem tsiteeritud Eesti kirjandusteadlasega teravasse debatti näiteks AH Tammsaare loomingu osas, siis kas peame kirjandusteadlase väiteid tähtsusetuteks, sest ta on vähem tsiteeritud?
    19.06.2018 19:21
    Mõlemad nagu ka enamus Eestis kiidetud tippteadlasi on maailmas üsna tundmatud,rohkem konverentsituristide kitsas ringis.Artiklite(Manderi kõnepruugis tatikuulide)avaldamise pingerida on kasutusel ainult kitsaste toimingute ringis tõsistel konkurssidel on kriteerium hoopis rohkem ja tähtsamaid.
    19.06.2018 19:32
    Nende kahe kaalukategooriad on küll nagu hiir ja elevant, aga huvitav oleks teada, mis alal Raivo maailmas esisaja hulka kuulub?
19.06.2018 18:29
küsimus: kas Eestist võiks leida positiivset näidet tselluloositehase töö kohta? See tähendab, et kas meil on olnud vabrikut kus puuduks inimesi häiriv reostus, avariideta toiminud veepuhastuse süsteem. Ilmselt mitte. Välismaised näited ei sobi alati meie oludega. Puitu kasutada nagu seda oskavad soomlased,me vist ka ei oska. Ja muidugi, kust tuleb see miljard eurt? Hiinast, Venemaalt või kas see on üldse ohutu raha? Mulle näib, et keegi on ennast nö. nurka värvinud ja tahab rahva poolt talle antud otsustamisõigust lihtlabaselt kuritarvitada. Lisaks, kas meie riigi majandus on nii hale, et mingi vabriku põhjendatud ärakeelamine, selle põhja laseb?
    19.06.2018 23:21
    Jah meie riigi majandus on hale.
    Põhjendatud ärakeelamise vastu pole keegi, aga see peab olema põhjendatud ratsionaalselt, mitte emotsioonidel põhinev ja valesid 40-50 aastat vana tehnika numbreid kasutav.
    19.06.2018 23:41
    Küsi Kundalastelt, kui halvasti nad pärast Estonian Celli tehase ehitamist elavad. Tõsi, see ei ole päris see tooraine ja see toodang, tegemist lehtpuupuidumassi tootmisega, aga tehas on tehas. Aga eelmisele - jah, meie majandus on hale, see ongi üsna põhjas. Kaasaegne keemiatööstus, mis tooks endaga kaasa kindlasti ka hulgaliselt järeltöötlust, aitaks seda pisut kergitada küll.
19.06.2018 18:39
Prof. Mander on tippteadlane, kellel teadustööde arv ületab 250, kõrget klassi rahvusvahelistes teadusajakirjades on viimase vähem kui poolteise aastaga ilmunud 13 teadustööd. Aeg pinsile minna on ehk 18:19 kirjutanud Heinol.
Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi vesikond on kahtlemata üks läbiuuritumaid siseveekogude ökosüsteeme maailmas. Katkematud ja asjatundlikult kogutud andmeread ulatuvad rohkem kui sada aastat tagasi.
Eesti teadlased teavad ülihästi, milliste veekogude kaldale selliseid vabrikuid mingil juhul ehitada ei tohiks, ilma et muutused ökosüsteemi funktsioonis, liigilises koosseisus, produktiivsuses ja elurikkuses oleks drastilised ja pöördumatud. Need on veevaesed eutroofsed (rohketoitelised) veekogud, kus mineraalset toitu on palju, hapnikku vees vähe ning vesi sogane. Suur Emajõgi sobib väga hästi selle näiteks.
Mida veel uurida? Sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid pole mõtet uurida, kui ökoloogilises mõttes on vabriku ehitamine ilma Peipsit ning Emajõge tuksi keeramata võimatu.
Kas on soov korrata Baikali ääres tehtut? Sealne tselluloositehas läks pankrotti, sest keskkonnanõuete täitmine oli ülejõukäivalt kallis.
    19.06.2018 19:22
    Ma ei vasta, vaid lisan juurde.
    Mul on kogemusi ka Jägala jõe kohta, kus olid Kehra paberivabriku vahutordid veel Jägala kose all. Ja muidugi ka vastavad kemikaalid ja lõhnad.
    Kas oskab keegi välja pakkuda mingit veekogu Eestis mida oli vene ajal eessti teadlastel lubatud uurida peale Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi vesikonna. Seetõttu kipun ma väga usaldama teadlaste sõnavõtte antud teemal.
    On veel üks aspekt, mida on vaid korra puudutatud - Venemaa. Ma ei ole seni kohanud veel Venemaapoolseid sõnavõtte tselluloositehase teemal, aga olen veendunud, et vastavad asutused tegelevad sellega väga teravalt.
    Esiteks: Peipsi järv ei ole Eesti siseveekogu, vaid piirneb teiselt poolt Venemaaga.
    Sama ka Narva jõega.
    Teiseks: kas keegi kujutab üldse ette, mida Venemaa ette võtab, kui üks kala peaks tehase tõttu tagurpidi ujuma Venemaa poole, keemiast rääkimata. Millise pretensioonide kanali see Venemaa jaoks avab? See oleks vaid üks rahvusvaheliselt põhjendatud nõue. Kui suured nõuded sellele järgnevad?
    Kui palju tehase kasumist läheb idanaabrile?
    Mida ütlevad järgmised põlvkonnad kui jätame neile sellise kodumaa?
    Tuletab väga meelde idapoolset survet pool Eestit üles kaevata näilise fosforiidi kasu pärast. Fosforiidisõda.
    Olen kategooriliselt sellise hoolimatuse vastu.
19.06.2018 18:40
on raha juba õige tasku leidnud
19.06.2018 18:53
Meie oma äraostmatu ja kallutamata ajakirjandus! Kui on tegu ärimeeste huve kaitsva artikliga, siis on alati tasuta - kui aga eesti rahva ja looduse huve kaitsva artikliga, siis tuleks selle lugemiseks maksta.
19.06.2018 20:47
vene sõjavägi reostas Emajõge 50aastat pluss kõik võimalikud tehased vene ajal Tartus reostasid 50aastat,siis saunad jne.minge te nn.dotsendid professorid õige P.. enda targutamistega oina kari
19.06.2018 21:24
Seoses tselloloositehasega on päevakorda kerkinud Emajõe vee kvaliteet.
Kui seda tehast ei tule, kas siis Emajõe vee kvaliteet kaotab aktuaalsuse?
Tartlased peaksid nüüd hakkama nõudama linna ettevõtetelt, kaasa arvatud TRÜ Emajõe saastamise vähendamist ja näitama ka oma tegudega, et nad soovivad jõe vee kvaliteeti parandada. Kui räägitakse vee kvaliteedist, aga ise selle parandamiseks midagi ei tehta, siis see on silmakirjalik.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega