•• Aastaid on eksperdid rääkinud, et nii palju kui Eestis metsa raiutakse, sama palju kasvab seda juurde. Teie ütlete, et see väide on formaalselt korrektne, aga sisult eksitav?

Jah, nii ta on. Probleem on selles, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja tõenäoliselt ka keskkonnaministeerium ei taha arvestada üht metsade klassifitseerimise süsteemi, mida on ökoloogide poolt, aga ka metsanduses aktsepteeritud aastakümneid. See on metsa kasvukoha tüüpide süsteem. Metsad on ju erinevad. Ja teatud metsa kasvukoha tüüpidel, just kuivemates kohtades on vanade metsade osakaal kahanenud. On toimunud üleraie. Seda riigikontrolli aruanne tegelikult ka väidab.

•• Põhimõtteliselt teeb RMK teatud kohtades üleraiet ja kusagil mujal alaraiet?

Just. Osas kohtades raiutakse vähem – seal, kuhu on raske ligi pääseda. Iseenesest arusaadav. Näiteks võib tuua soovikumetsad: soo kasvukoha tüüpi metsades on alaraiutud. Samas jälle salu kasvukoha tüüpi kuusikutes ja pohla kasvukoha tüüpi männikutes on üleraie. Kuusikud on vanemate metsade osas praktiliselt kadumas. Vanade metsade kõige väärtuslikumate kasvukoha tüü-pide osas tekib lünk. Kui Rootsis on vanemate kui 150-aastaste metsade osakaal 7%, siis Eestis on see alla 1%. Rootsis on muidugi ka mäestikualasid ja boreaalsed, põhjapoolsed metsad on veelgi raskemini ligipääsetavad kui meil, aga ikkagi.

•• Millised need ohustatud metsad siis on?

Ohustatud on kõige viljakamate kohtade metsad. Need on alad, mida aegade jooksul on nii ehk naa põldudeks haritud ja mida

n-ö loomu poolest on looduslikult vähemaks jäänud. Just seal on vanade metsade osakaal kahanenud. Mõnes maakonnas vanu kuusikuid (vanemaid kui sada aastat) enam naljalt ei leiagi.

•• Millistes Eesti piirkondades on vanade metsade säilimine suurimas ohus?

Uurijad on maininud Viljandimaad, aga võib öelda, et üle Eesti on vanade metsade kahanemine probleemiks.

•• Milline on seis kaitsealuste metsadega?

Kaitsealustes metsades on vanu puistuid küll, aga kui nad on eraldatud nooremate metsadega ja üksteisest isoleeritud, kaob ära sidusus ning teatud liikide eksistents võib seeläbi saada ohustatud. Sestap on vaja ka vanu majandatavaid metsi, mis aitaks sidusust tagada.

•• Ma saan aru, et trendiks on ka see, et raieluba antakse üha nooremate metsade raiumiseks. Kas põhjus on selles, et vanemaid metsi enam lihtsalt ei jätku?

Üks põhjus on see kindlasti. Samas on ka puidu kasutamise struktuur muutunud: biomass, hakkpuit. See on iseenesest ju õige areng taastuvenergeetika seisukohast.

•• Metsa all oleva maa hulk on Eestis aga vist isegi suurenenud?

Jah, seda tänu põllumajanduse vähenemisele. Pöördumatult – selles mõttes, et taastamine on keeruline ja kallis – on metsaks muutunud umbes 2% põllumaast. 1990. aastate keskpaiga aerofotodelt oli aga näha lausa seda, et mõnel pool oli kuni 60% põllumaast hakanud metsastuma.

•• Mõni ütleb, et see pole kvaliteetne mets, vaid võsa.

Igast võsast saab ühel hetkel mets.

•• Riigikontroll tõi esile, et suur probleem on haavikute vähenemine. RMK juhatuse esimees kommenteeris, et haavikute puhul pole probleem raiumises, vaid et põder on noored haavad ära söönud. Mida sellest arvata?

Metsaistanduste kahjustamine ulukite poolt on tuntud teema ja haavikute näide on üks selles reas. Aga asja sisu on mujal. Nimelt selles, et võiks arvestada täpsemini metsa kasvukoha tüüpe. Meil on väga kaugele arenenud geograafiliste infosüsteemide metoodika, mida kõik metsamehed valdavad. Meil on väga head mullakaardid. Kõik digitaalselt. Kogu info on detailselt olemas.

Metsa kasutuskavade tegemine ei tohiks riiklikus süsteemis üle mõistuse käia. Metsamajanduses peaks arvestama rohkem metsade erinevust. Kusjuures jutt käib riigimetsast. Meil pole üldse informatsiooni, võime ainult aimata, mis erametsades toimub.

•• Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ütles riigikontrolli aruandes toodud raiemahtude vähendamise soovituse kohta, et see tähendaks 1000 töökoha ja 500 miljoni krooni kaotust aastas. Kas on võimalik ka mingi kompromiss või on lahenduseks tõesti ainult raiumise vähendamine?

Üks asi on puidu kasvatamise struktuuri muutmine. Biomassi ja hakkpuitu rohkem – see muidugi kallutaks vaekausi järjest nooremate poole, sest vanu metsi pole üldse mõtet hakkida. Aga ega ma täpset lahendust ei tea. Peame rahulikult arutama, kuidas metsi kõigi jaoks kõige paremini ära kasutada.